Hairspray - John Waters 1988Olles ikka veel John Waters´i geniaalsuse kütkeis jätkasin ühe tema hilisema filmiga. Seekord sai siis vaimustus tublisti maha jahutatud, "Juukselakk" oli eba-watersilikult igav ja üllatustevaba. Natuke naeruvääristati ja kritiseeriti rassiprobleeme, kuid tänu 60-ndatel toimuvale tegevusele jäi sõnum kaugeks ning ebatähtsaks. Näitlejad olid muidugi tasemel. Ricki Lake, Deborah Harry, Sonny Bono ning muidugi jumalik Divine. Kõigi kultuspersoonide suurepärase esituse lõi aga paari minutilise cameo stseeniga üle kunagine seksi sümbol ja lauljanna Pia Zadora. Tema beatniku portreteerimine oli kahtlemata filmi tipp. Kuulasin hiljem stseeni isegi koos Lake´i ja Waters´i kommentaarireaga üle. Ka muusika oli tasemel. Rock´n´roll´i ja soul´i soundtrack meenutas kangesti The Wanderers´i oma, viimane on aga OST´ide hulgas vaieldamatult parim. Hea muusika ja lahedad näitlejad aga kahjuks koos sisutühja pullitamise ning hambutu irooniaga. 1,5/5
"Hairspray" oli tõesti selline kummaline. Ma ei ole kunagi aru saanud, millest selline menu, et sellest ka muusikal ja nüüd veel muusikalist takkapihta uuesti ka film tehti... Arvatavasti ma vaatan selle uue staariuputuse küll millalgi ka ära (Travolta Ednat mängimas, võeh!) aga seda peamiselt ühe oma lemmiku ja sealtki filmist läbi vilksatava James Marsden'i pärast :)
ReplyDeleteMinu väga subjektiivset arvamist mööda on Waters'i filmidest parim endiselt "Serial mom". Kuigi seal ei löönud kaasa enam selleks ajaks manalateele läinud Divine, oli ka Kathleen Turner suurepärane ja kogu seda filmi läbiv iroonia on lihtsalt geniaalne.
"Serial mom" on mul siiamaani nägemata, kuid loodan kõik Watersi filmid ära vaadata. Imelik, et ma alles hiljuti tast nii vaimustusse sattusin, Pink Flamingot nähes paar aastat tagasi mingit fännamise fiili ei tekkinud.
ReplyDelete