Pan's Labyrinth

El Laberinto del Fauno - Guillermo del Toro 2006

Keetsin nuudleid, kuumutasin kapsast porgandiviilude, zucchini, sibula ja minimaisiga ananassimahla aurus. Lisasin köögiviljade sekka veidi maitsetilli, peotäie leotatud läätsesid, hakitud küüslauku, tükeldatud ananassi ja törtsu sojat. Loobusin viimasel hetkel aurutamast pirnilõike köögivilja hulgas ja kastmest mille valmistamiseks oli käepärast purk tomati ja baklazaani viljalihaga püreed. Lükkasin hoopis ahju krakovi vorstirõnga mille sisse lõigatud renni olin surunud pöidlajämedused juustutükid. Lisasin nuudlitele taluvõid ja aurutatud köögiviljale tšillikastet ja võtsin külmikust korea salati. Oli aeg lauda istuda ehk taldrikuga teleri ette kobida vaatama Paani labürinti mille screeneri, suutmata oodata korralikku retaili, olin kiirustades hankinud. Kahjuks aga jäigi toit ainsaks maitsvaks asjaks õhtu jooksul. Pan's Labyrinth oli üllatavalt igav. Režissöör oleks nagu lihtsalt püüdnud oma varasemalt lavastatud The Devil's Backbone´i ümber tehtuna pakkuda. Värvitoonid, ruumid, ajastu ja ka sisu otseselt olid jäänud sarnaseks, poisist peategelase asemel oli ainult tüdruk. Kannatasin ja kannatasin vaadates, ootasin niheledes lõppu mis pidanuks midagi pakkuma. Midagi sellist mille pärast pool Tallinnat seda PÖFF´ile vaatama jooksis, midagi mille pärast film nii palju kõneainet on pakkunud. Aga ei, isegi lõpus ei müristanud, ei sähvinud välk ega helisenud kellad. Nii mannetult nagu alustati veeti ka lõpuni, parim koht, ehk tõeliselt põnevad 5 minutit jäid filmi keskpaika. Tasemel oli vaid "pimeda" deemoni välimus omapärase creepy disainiga, paan ise jättis puisema puppe mulje. Ei saa just öelda, et teema fantaasiavaene oleks, kuid ka mitte originaalne. Sedalaadi fantaasialugusid on varemgi pakutud aga mõttetult haipimata jäetud. Ütleme nii, et Labyrinth ilma Paanita ja toit mille valmistasin olid kolm korda paremad. 1,5/5

Ainsad väärt hetked filmis möödusid selle laheda kuti seltskonnas.