Nihon chinbotsu - Shinji Higuchi 2006Ei tea miks filmiguru Lauri Kaare ei telli kinode kavva Jaapani katastroof-filme, suurejooneline purustus ja häving ju lausa nõuab hiiglaslikumat ekraani kui kodu telekal pakkuda. Võib-olla ei meeldi talle tõesti ükski film mis pole tehtud Miki-hiire maal, nagu ta aastaid tagasi meediale väitis. Võib-olla. Mina aga vaeseke pean seda massiivset tuletormi, voolava magma merd ja hiid tsunaamisi pisikeselt ekraanilt vaatama ja kuna peale gigantse hävingu kujutamise midagi muud huvitavat ei pakutudki jäi saak kasinaks. Lugu kus Jaapan aastaga maavärinat, hiidlainete ja tuldpurskavate mägede koostööna merepõhja vajub oli iseenesest põnev.
Mulle meeldis asjale antud dokumentaalfilmile omane lähenemistava, Jaapani saatuse musta stsenaariumi edasiandmine järk-järguliste seletuste ja alltekstidega. Katastroofi kaadrid vahelduvad teadlaste jõupingutuste kujutamisega päästa Jaapan. Üldpilt on tugev, kuid asi kisub koheselt ülemõistuse läilaks kui asi langeb üksikisiku tasemele. Täiesti mõtetud sisutühjad dialoogid sõprade, armastajate ja pereliikmete vahel. Vaid filmi alguses hukkuvat peaministrit on huvitav kuulata, tema suust tuleb samuraipere järglasele väärilist sirget juttu. Ka lõpus toimuv kohustusliku põnevusega pääsemine, lõpliku katastroofi ärahoidmine lausa hiilgab oma eripära puudumisega. Lootusetu hävingu kujutamine ilma üksikuid inimesi esile tõstmata oleks mõjunud palju rajumalt, oleks andnud mõtlemisainet pikemaks. 
Custom DVD-le lisatud subtiitrid ( originaal jaapani reliis on ilma ingliskeelse tekstireata) olid hoiatustest hoolimata väga head ja põhjalikud. Vaevalt seal nüüd midagi tähtsat tõlkimata jäeti, kuigi ma keelt ei valda ega võrrelda oska. Jaapanlased tegid koheselt ka paroodiafilmi The World Sinks Except Japan kus vana hea Nipponi asemel vajub merepõhja ülejäänud maailm. No nemad ikka oskavad vinti keerata. Hea põnev katastroof-film, kuid masendavalt halb suhtedraama. 2,5/5
Paroodiafilmi kaanekujundus.
Kas see on remake? Ongi...
ReplyDeleteSelle filmi algversioon oli kunagi nõuka-ajal isegi kinos... ja ma kunagi seda vist Sult isegi küsisin... põhineb Sakyo Komatsu samanimelisel romaanil...
On jah 1973 versioon ka, ma ei teadnudki. Samas on see julgestust pakkuv, kui 1973 ei uppunud Jaapan aasta jooksul, no ega siis nüüdki. : )
ReplyDeleteolen olen küll pigem õnnelik, et meil kinodes jaapani filme ei ole.
ReplyDeleteEi tea, ma just ootan sellist mõnusat viimsepäeva filmi, kus inimsuhted on viidud miinimumini ja lihtsalt näitab maailma hävimist, kuid eks sellist janti näeb vaid National Geographicu pealt. Siiski proovin ära selle Japan Sinksi...
ReplyDeleteEks ma enam vähem teadsin ka mida oodata ja seda ka sain. Mingeid eri kõrgeid nõudmisi ei esitanud kohe alul.
ReplyDelete@ indrek
ReplyDeleteTean mida sa mõtled, mul endalegi istub korea kino rohkem.
rule: ei ühtegi commenti sinu blogis pilukate filmidele. see oli nüüd viimane erand. (ikkagi ei saa ma aru, kuidas sa saad nihukesi filme vaadata, minu jaoks on need kamputsad, koread ja hiinad kõik üks kõnts).
ReplyDeleteAga indrek, kuidas sulle näiteks ladina-ameerika, vene või põhjamaa (nordic) filmid meeldivad ? Kas on ka mingi tõrge või isegi viitsid vaadata ?
ReplyDeleteEga aasia kino ei istu paljudele millegipärast aga pigem on asi tempos ja loo jutustamisstiilis kui lihtsalt halbades filmides.
Halbu filme tehakse igalpool...
ReplyDeleteÕnneks ikka häid ka, kuigi järjest vähem.
ReplyDeleteAga indrek on vist hoopis üks indrek keda ma tunnen....mhhhh....
diplomaat möllab
ReplyDelete