Brain Damage

Brain Damage - Frank Henenlotter 1988

Olen varemgi siin blogis maininud kui suur tüdimus on juba igatsorti narkofilmidest tekkinud. Dope´i teema imeb oma jäljenduste ja kopeerimistega, ning midagi originaalset on selles šhanris raske pakkuda. Aga eksisin. Brain Damage oli taaskord uimasti film mis rokkis täiega. Võibolla oli põhjuseks see, et Kolumbia kokaiini ja Aasia heroiini asemel oli ajudest toituv tapahimuline uss, kes oma kehast mõnuainet välja pritsis. Narkouss nimega Aylmer, no andke armu ! Vähemalt ebaoriginaalsuses režissööri sellise lähenemise puhul küll süüdistada ei saa. Pornoneegri peenist meenutav tegelane oskas peale tapmise veel ka mõnusalt inglisekeeles juttupuhuda ja filosofeerida. Ka ei puudunud killerworm´il väheke morbiidne huumorimeel. Peale selle, et ta söögiks aegajalt värsket aju ( soovitatavalt inimese, mitte looma ) vajas polnud Aylmer´il viga midagi. Sobiks endalegi lemmikloomaks, kellega koos diivanil filme vaadata ja arutada. Ainult ussi pakutavast narkootikumist tuleb end vaba hoida, liiga LSD värvidemängu ja helidemaailma tripilaadsena oli seda filmis kujutatud. Liiga hipishit minu maitsele. Videoefektid valguse ja värviga olid pigem kaheksakümnendate algusest kui lõpust, kuid siia filmi sobisid suurepäraselt. Sisu oli juba piisavalt hull, eriefektid andsid vaid gaasi juurde. Greiziiii !!! Discil on ka lavastaja poolne kommentaaririda. Uudishimust peaks kunagi filmi koos sellega läbi vaatama. Kust ikka sellised geniaalsed ideed tekivad ? Mis pakub inspiratsiooni aju sööva, rääkiva, naljatava ja narkootikumi pritsiva ussi loomiseks ? Loodan peatselt vastuse leida. Meelelahutus mis minu maitsele ja vaimsele tasemale vastas. 4/8

"Suck it bitch !" - Blowjob Frank Henenlotter´i moodi.