Christiane F. - Wir Kinder vom Bahnhof Zoo - Uli Edel 1981Millegipärast oli mul kange isu vaadata Hollywoodi noortefilmi Thirteen mis nädal tagasi telekanalilt tuli. Kahjuks sattus see tööpäevale ja kuna VCR on juba nädalaid katki, jäi ka lindistamata. Otsustasin siis jänkiplikade tegemiste asemel piiluda kolmeteistaastaste germaanitüdrukute ellu. Mein Got !!! Eestis ei pane tiinekad niipalju suhkrutki kohvisse kui Berliinis herokat soonde suratakse. Olgu, tegemist oli seitsmekümnendate lõpuga ( põhineb raamatul mis räägib seitsmekümnendatest, film valmis 1981) mil heroiini laine üle terve "mädaneva kapitalistliku" euroopa veeres. Modstrilogy 2 - A Respectable Life räägib samast asjast Stockholmis ja ega suurt erinevust ei ole. Ega H nalja ei mõista, laipu tuleb nii Berliinis, Stokis kui ka Kopli liinidel.
Hämar mälestus on sellest, et Christiane F´i kurba saatust näidati okupatsiooniajal ka meie kinodes. Sel ajal oleks mõju kindlasti suurem olnud, praeguseks on igatsorti narkofilmide suhtes tüdimus tekkinud. Liiga palju on neid peale Trainspottingu edu tekkinud, suuremosa aga lamedalt sisutühjad, pingutatult coolid ja pigem kasutamist propageerivad kui hoiatavad. "Loomaia jaama lapsed" on hoiatav ja mitte vaid süstimise, vaid ka lapsprostitutsiooni teemat käsitlev. Hilisemad narkofilmid on paljuski nn. jalgratta uuesti leiutamised, suurepärase Last Exit to Brooklyn´i režissöör on suutnud juba kõik välja öelda. Filmis kõlanud lauseid on sämplinud oma lugudesse ka mitmed saksa punkbändid, tuli kõrvale tuttav ette. Kokkuvõttes masendav nagu kogu see süstimise teema ikka. 4/5
Christiane oma iidoli David Bowie´ga.
PS. Nordic retail dvd-d osta ei tasu, pildikvaliteet on ikka üpris räbal ja lisasid pole - nicht.
ReplyDelete