Philanthropy

Filantropica - Nae Caranfil 2002

Härra Nuks käis mul eile külas, tegime tšilliube, piimaga kohvi ja lobisesime "novoe russkoe kino" teemadel. Kui otsustasime filmi vaadata oli valik selge. Meie hing nõudis midagi sovjetihõngulist ja Rumeenia "novoe kino" sobis selleks suurepäraselt. Romania anno domini 2002 on justkui eesti ajal kui iseseisvus saavutati ja teletorni kaitsti. No tegelikult küll mõned aastad hiljem aga rumeenlaste riideid, lagunevat tänavapilti ja säratut elu nähes tekib tunne nagu elataks sealkandis varajast pronksiaega läbi. Film ise oli üllatavalt muhe ja mõnus. Algusekaadrite balkani kabaree kadus õnneks kiiresti, asendudes ühiskonnakriitilisusega, mis oli väga peene koomikaga vaatani toodud. Saime Nuksiga ikka mitmeid kordi südamest naerda ja Nicolae Ceauşescu laste rumaluse üle ironiseerivaid pilke vahetata. Tegemist on kelmilooga, kus inimestes kaastunnet äratades püütakse võimalikult palju raha välja lüpsta. Filmi mõnusaim kutt on krimiparun, kelles maailmamainega reklaamikompaniid osava copywriteri on kaotanud. Nimelt tegeleb Viktor Kaasiku välimusega vanahärra kerjustele südantlõhestavate legendide loomise ja petmisskeemide väljatöötamisega. Tema petumängude võrku langeb harrastuskirjanikust aus kirjandusõpetaja, peagi tulevad areenile veel kaks kaunitari ja mees on valmis kõike tegema. Käima lükatakse Rumeenia suurim rahateenimiseks loodud lavastus, kust väljapääsemine enam nii kerge polegi. Hea segu draamast, tragikomöödiast ja killukesest romantikast. 3,5/5

Paljukannatanud kooliõpetaja. Rumeenia oma Juri Nikulin.