In A Glass Cage

Tras el cristal - Agustí Villaronga 1987

Ops oli siis laupäeva õhtuseks filmielamuseks valinud Hispaania thrilleri mille värvigamma oli kõrval asuva kaanepildiga sarnane. Sisu aga verekarva punane ja surmahõngust tihke. Ma pole varem nii julma pedofiilia filmi peale sattunudki. Horror thriller zhanri nimetusena on vägagi eksitav ja jätab mulje vääraka tabamisest politsei või kellegi poolt. Sellise kuritöö ja karistuse fiilingu. Pigem on aga tegemist draamaga, kuhu põneviku elemendid olid sobimatult juurde liimitud. Pedofiilia, ohvri ja piinaja sado-maso suhted ja kübeke homoseksualismi näidati vaatajale katkematu sideme kujutamisena. Kunagisest ohvrist saab uus monstrum ja temagi ohver saab oma hingelised haavad. Kahe haige inimese, liikumisvõimetu pedofiilist doktori ja ta psühhopaadist ohvri suhted meenutavad oma S/M võtmes kohati klassikalist The Night Porter draamat. Mõlemas filmis on sünge koonduslaagri minevik hilisema reaktsiooni käivitajaks. Klaaspuuris hävituslikuks veristamiseks ja psühhoosiks, kui Ööportjees pigem südantliigutavaks ja kaastunnet äratavaks armastuslooks. Halvast põnevikust oleks saanud teha hälbe mehhanisme uuriva linaloo, kuid otsustati nõrga noavibutamise kasuks. Kohati julm ja mõtlemapanev, siis jälle mõtetult sagiv ja igav. 2/5

Filateelia on ohutum hobi.