Harry Potter and the Sorcerer's Stone - Chris Columbus 2001Töökaaslane oli oma perele kõik Potterid ostnud, kuid enne otsustasin oma pildimasinatega filmid läbi töödata. Las lapsed nutavad ja naine kurvastab, tähtis on hoopis minu vaatamismõnu. Potteri maraton võis alata. Olin lugenud raamatut umbes viiskümmend lehekülge, kuid millegi pärast jätnud pooleli. Uskumatuna tundub aga hoopis see, et olen isegi Playstationi mängu mänginud. Õnneks mitte kaugele, kuni esimese rütmi ülesandeni, mis alati on minu jaoks pelamisel komistuskiviks. Ei tea mis häda mind pleikkari peal neid Sigatüüka lõputuid koridore mööda jooksma sundis.
Tegelikult olin esimest osa aastaid tagasi isegi näinud, aga kuna midagi eriti meeles polnud, vaatasin sellegi uuesti. Tegemist oli jubeda junniga, et midagi filmist meelde jätta vaja polegi. Lastele võib ju meeldida, isegi sai noorelt igasugust crappy fännitud. Eri efektid olid isegi 2001 aasta kohta viletsalt tehtud, mida Potteri filmi taolise Sampo juures lubada poleks tohtinud. Näitlejad on briti paremik, kuid esile keegi neist ei kerkinud. Läksid kohale, tegid ära ja tagasi koju teed ja küpsiseid nautima. Lapsed olid täitsa OK aga see Potteri poiss ajab mul millegi pärast oma välimusega südame pahaks. Liiga palju on seda nägu meedias näha olnud. Ja mida tegid need neeger ja hindu õpilased Sigatüüka koolis ? Kas nad parema meelega ei tahaks mingis voodoo või mambo-jambo koolis käia, selle asemel, et poliitilise korrektsuse huvides Sigatüüka vähemuste kvooti täita. Filmi lõpp tundus eriti nõrk ja loogikavaba. Laste hullutamiseks paistis aga piisavat. 1/5
Harry Potter on tõsiselt kahjustanud ka täiskasvanute vaimset tasakaalu.
Aga parima Marketingi Oscari olekst see film võinud küll saada.
ReplyDeleteAga mina olen iga Potteri-filmi vähemasti neli korda vaadanud... mitte et ma fänn oleks, aga selline lahe ja muhe meelelahutus...
ReplyDeleteRaamatud lugesin ka läbi, aga filmid on omas kategoorias paremad, kui raamatud omas.