EDASI - Horror Mirror

EDASI - Horror Mirror
Trash Can Dance 2017
TCD 137 kassett

A:

Horror Mirror (remake 2010) 17:38


B:

Horror Mirror (original 2009) 16:52


 Kuula töötlusti
 Kuula originaali


Kestus umbes 34 min ja 32 sek.
Kogus 36 tk
Kasseti hind on 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

2011 aasta jaanuaris reliisis TCD kaks esimest autoriplaati ning nendeks olid EDASI "Night At The Museum" ning "White Tie Black Noise", ühel neist Horror Mirror´i originaal ja teisel mustaks võõbatud ületöö. Aasta hiljem tegin esimese kassetireliisi ja pea kohe tekkis idee panna just need kaks träkki samuti lindile, üks ühele ja teine versioon kasseti teisele küljele. Mihklit kohe selle ideega ei tüüdanud, kuid mõned aastad hiljem siiski ning siis lükkas autor idee tagasi, väites põhjuseks EDASI loomingu niigi suurt ilmumismahtu. Aastal 2017 on loorbereid lõikamas Mihkli alter ego Ratkiller ning jagub ruumi ka EDASI kahe vana loo re-reliisimise jaoks nii, et valmis tehtud see, kaua mõtteis olnud, lint lõpuks sai.
 

Horror Mirror kassett on ehtne õudusmuusika. B-poolel olev esialgne versioon on justkui mõnest prantsuse või itaalia seitsmekümnendate õudusfilmi heliribalt näpatud. Elektrioreli kiriklikult vaga õõvaheli loob mulje inimtühjast maakülast, kus tühjadel tänavatel kõndides võid kuklaga tunda sind aknavarjude tagant piiluvate religioosselt ajupestud tapjalaste või toksiliselt zombiestunud külaelanike pilke, kes vaid ootavad, et sind järgmise nurga taga hangu otsa ajada või sirbiga kõri kallale karata. Esikülje Horror Mirrori versioon, black metal mustaga võõbatud ja müraga käristatud versioon aga kannab kinematograafiliselt 15-20 aastat hilisemasse aega, avangardsema õudusfilmi juurde, kus õudust ei tekita mitte õuduse ootamise tühjus, vaid selle montaažilik abstraktne intensiivsus, vilgutades vaheldumisi mustvalgeid hakseldatud arhiivikaadreid ning verepunast soolerohekat goret. Kui üks on päikesepimestatud külatänav, siis teine öine mets ning selles asuva betoonbunker täis otsast rebitud jäsemeid. Üks annab mõista, et midagi kurja on kohe saabumas, teine asetab sind selle kurja keskele, lastes olla valikuliselt ohver või piinaja, aga ühtmoodi horrori pitserit kannavad mõlemad. Õudust peegeldavad mõlemad.

Meediana on kasutatud laojääk C36 helikassette, mis on musta sprei värviga kaetud, lakitud ning lisatud sädelevad väikesed kleebised ning glitter-tükke. Kasseti karp on standartne läbipaistev ning vaheleht J-kaart lahendusega kahepoolses värviprindis ning 280 grammisel kartongil. Kassett on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 36-le eksemplarile, millest artisti kasutada on kaksteist helikassetti ning ühe kasseti hind 4 eurot. Kaanekjundus on autori, ehk Mihkel Kleisi loodud ja Ivo Liidemaa kokku pandud.

Nunummu - Фильмы \ Films

Nunummu - Фильмы \ Films
Trash Can Dance 2017
TCD 154 kassett

1. Ты \ You 02:11
2. Печать Персоны \ Seal of Persona 03:10
3. Ведьмы \ Witches 02:51
4. Чужое Лицо/Женщина в песках \ The Face of Another/Woman in the Dunes 02:56
5. Женщина под влиянием \ A Woman Under the Influence 02:47
6. О Любви и Смерти \ Dellamorte Dellamore 01:49
7. Фильмы \ Films 03:21
8. Я \ Me 02:41 

Kuula, tõmba alla!

Kestus umbes 23 min ja 36 sek.
Kogus 48 tk
Kasseti hind on 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

Nunummu, bänd Tallinnast ja vist sealt Stromka kandist ja nende esikalbum täis stiilipuhast vanakooli emorokki otsaga sinne screamo algusaegadesse, ehk siis seda mörtti, mida saab indierocki, postpungi ja hardcore kokkusegamisel ning millega mätsib ja liidab iga muusiga ajale vastupidavaks. Laulavad vene keeles ja minu arust on üsnagi omapärane kuulda venekeelsena nii üdini idaranniku jänkimussi. Mussi, mida ei kujutakski kohe esmaselt teises keeles kõlavat, kuid Nunummu vokalisti hääle võimsus murrab igast eelarvamusest üle ning tulemus on suurepärane. Lühikesed kombineeritud träkid, löövad nobedad ülesehitused, kus ruumi ka romantikale ning kuulaja südameni tungiv vokaal. Suurepärane kidraroki indie ja pungi debüüt. Album aga omakorda veel teeb kummarduse kinokunstile, kaanepildi kollaažist leiab tuttavaid kaadreid ning neid võib tuletada ka träkinimedest uja see pani loomulikult minusuguse (ex-)filmifriigi südame samuti kiiremini põksuma, muutis koheselt bändi omaseks.

Meediana on kasutatu C48 läbipaistva korpusega helikassette, millel sama salvestis kasseti mõlemal küljel. Postkaart kaane lahenduses on kasutatud 280 grammist paberit kahepoolse värviprindiga. Karbid tavalisest standartsed läbipaistvad. Reliis on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 48-le eksemplarile, millest bändi kasutada on kümme helikassetti ning ühe kasseti hind 4 eurot. Kassett sisaldab üsnagi peitmata lisaluu, väikest stuudioveidrust.

Postinstrumentum

Postinstrumentum
Trash Can dance 2017
TCD 139 kassett

A : X (Red) 

B : X (White)

Kestus umbes 88 min.
Kogus 70 tk
Kasseti hind on 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

Ma olen ühe Postinstrumentumi müristaja Urmas Lüüsiga rohkem kui korra vestelnud teemadel, et kuidas mõjub muusika visuaalse pildiga ja ilma? Kuidas live tunnetus, koos laval nähtuga, võib emotsionaalsel tasemel mõjutada kõlavat muusikat ja muuta seda siis vastavalt paremaks või erandjuhtudel ka kehvemaks. Postinstrumentumit ei ole ma kunagi laval näinud, aga netist leitavatele videokatketele siiski olin tähelepanu pööranud ning sellest meil ka jututeemad, et kas väga võimsale isetehtud instrumendipargile rajatud improvisatsiooniline muusika elab oma elu ka pelgalt salvestise näol? Kassetile pandud mitmest erinevast lindistatud kontsertist lõigatud kaheksat helilõiku kuulates võin öelda, et töötab küll. Töötab tõenäoliselt teistmoodi kui näha pea kümmet inimest laval isevalmistatud instrumentidest häält välja tõmbamas, väntamas või kraapimas, raudplaate tagumas, vedrusid painutamas, mutreid loopimas ning kohati ka inimhäält pakkumas. Teadmine muusika valmimise moodusest annab isegi põnevama arvamismängu, kui seda või teist häält teinud tööhoos masina visuaalne nägemine ja muudab kogu kuulatva materjali ühtlasemaks vooks, kus sinu detaile otsiv silm ei varjuta kuulavaid kõrvasid. Teades, et metall käib metalli vastu, on pilt industriaalsemast kõlast lihtne tekkima, kuid salvestised sellest pakuvad hoopiski enam naturalistlikku ambientset fooni, mis liigub suisa looduskeskse shamanismi ja elektrooniliste instrumentide mängumaale. Raud justkui ei oleks kogu aeg raud, vaid midagi hulga amorfsemat, vastavalt tajude häälestusele kuju ning heli muutvat. Postinstrumentum pakub kindlasti laividel elamust, aga seda teeb samuti nende loodud heli nii massiivina, kui eraldi üksiksaundideks lahterdatuna ja selle pakutav on hoopis teisest nurgast lähenedes teistmoodi põnev ning avastamisrõõmu pakkuv.

Meediana on kasutatud C90 TDK D tüüpi helikassette, mille mõlemal küljel on värviprindis kleebis. Vaheleht kahepoolse värviprindiga 280 grammisel paberil ning asetatud kahekaanelisse karpi. Reliis on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 70-le eksemplarile, millest bändi kasutada on nelikümmend helikassetti ning ühe kasseti hind 4 eurot. Kujunduses on kasutatud Urmas Lüüsi kollaaže bändipiltidest ning tema poolt pakutud kujunduskontseptsiooni.

Centre Électronique Muusa & Ganj Wald

Centre Électronique Muusa & Ganj Wald
Trash Can Dance 2017
TCD 150 kassett


A:

A Wire Mantra 19:16

B:

Syringa Smell 16:34

Kestus 35 minutit 50 sekundit.
Kogus 36 tk
Kasseti hind on 5 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.


Esimesed kevadpäevad, esimesed kevadtunnid. Mõned kunsti ja kultuurihuviga noored sipelgad on seadnud ülesse oma mikrofonid, et salvestada nende esimeste kevadtundide helisid, teha field recording tärkavast taimestikust, ärkavast metsast ning selle elanike esmastest hõisetest soojendava päikese poole. Inimkõrva jaoks helgus, kuid sipelgate juuretasandil olevad mikrofonid haaravad hoopis tärkava roheluse valulist kasvuäginat, jõulist võitlust iga päikesekiire eest, iga veepiisa pärast. Üksteise maha surumist, üksteisest julmalt üle ronimist. Kiirelt kosuvad taimevarred ragisevad ja raksuvad, mullast välja tungivad eosed lõhuvad mürinal pinnast ning kriiskav putukarahvaski on ärevuses, sibab sinna-tänna, krahmab ja kraabib kärinal kust saab. Kustitudengitest sipelgad salvestavad neid kevadkaose helisid, looduse enese ülesehituse müra ning kiidavad esimesi sooje päikesekiiri, sest tänu sellele said nad lindile just vajaminevat huvitavakõlalist looduslikku kakofooniat oma uue kuusokkanäituse helitaustaks.

Meediana on kasutatud läbipaistva korpusega C39 helikassette, mille mõlemal poolel on värviprindis kleebis. Karp vanakooli musta põhjaga ning kasseti vaheleht on prinditud 200 grammisele paberile, UG keeles double sided pro-printed cover.  Reliis on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 36-le eksemplarile ning kasseti hind 5 eurot. Kassetil oleva ingliskeelse tõlke tegi Sash Uusjärv ja kujundust aitas kokku rihtida Ivo Liidemaa.Tänan!

Laibe ‎– Battle Beyond The Megastore

Laibe ‎– Battle Beyond The Megastore
Trash Can dance 2017
TCD 145 kassett

1. Battle Of Rorke's Drift
2. No Humans In Megastore
3. Gaudete
4. Vernanda (Ticking Home Made Bread Version)
5. Veni Vidi Vulpes
6. Joker
7. OISOF (Old Instruments See Out To The Future)
8. Terra Nullus
9. Iron Roughing The Curse

Kestus 31 minutit 19 sekundit.
Kogus 48 tk
Kasseti hind on 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

Laibe muusikat olen jõudnud paaril korral tuttavatele seletada, kui legodest ehitamist, kus toatäele lastele antakse igale-ühele kätte karp lego-klotse ning kästakse neil vastavalt kaasas olevale õpetusele maja või lennuk või auto kokku panna. Laibe on siis nende hulgas selline krutskipoiss, et alul järgib kenasti oma maja planeerimisel karbis olnud õpetusvihikut, aga mingist hetkest tüdineb sellest ja asub teiste laste klotsivarudest üht-teist näppama nii, et lõpuks on küll maja valmis, aga kusagil valges seinas on punane klots, ükseavas hoopis aken, punakate katusekivide vahel on näha palmipuuoksi ning korstna asemel troonib autoratas. Laibe alustab oma elektrooniliste paladega samamoodi, et alul nagu taipad, et see on tantsulisema biidiga, siin flirditakse tekno või trapiga ja nüüd teeb ta ambientsemat kraami, aga siis hakkavad kõrva valed klotsid, valed helid, valed suunad muusika loomisel. Me võime seda nimetada eksperimentaalseks elektroonikaks, aga selgem pilt on ikkagi silme ees, kui naaseme legodest ehitatud maja juurde. Tühja sellest õpetusest, mida lõpuni ei järgitud! Vaba fantaasialend on hulga tähtsam reeglite järgimisest, hoolimata sellest, et legomehikesed avangadsema välimusega majas võib-olla nii meelsasti elada ei tahaks.

Meediana on kasutatud laojääk läbipaistva korpusega C64 helikassette, mille mõlemal küljel on kleebis variatsioonis kaks korda kaksteist. Vaheleht kahepoolse värviprindiga 250 grammisel paberil ning kassetikarp kahepoolse kaanevariandiga. Kassetil on sama salvestis mõlemal poolel. Reliis on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 48-le eksemplarile, tiraaž jagatud võrdselt TCD ja artisti vahel ning kasseti hind 4 eurot.

Tont - Vaba vesi

Tont - Vaba vesi
Trash Can Dance 2017
TCD 134 kassett

A:

1. Põlevad silmad 05:30
2. Sajune soe 07:03
3. Sume 04:59
4. Suutra 05:31

B:

1. Vaba vesi 08:15
2. Metsaõite mesi 06:08
3. Hämardub 05:30
4. Varjud hiilivad 05:25


 Kuula, lae alla!

Kestus 48 minutit 40 sekundit.
Kogus 48 tk
Kasseti hind on 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

Tont on esmalt rändur. Tema muusika on rändude matkade jäädvustused, seda nii otseselt diktofoniga õhust haaratud helisalvestistena, kui ka rännul kogetu hilisema muusikasse paigutatud peegeldusena. "Vaba vesi" tundus minule justkui kokkuvõte kõigist varasematest rännakutest, varasematest Tondi loodud helikollaažidest ja nendega seotud emotsioonidest. Album paigutab, juba esimese loos kasutatud Arvo Valtoni tekstiga, end rännakukirjaks, seda nii füüsilise, kui vaimse edasiliikumise sõnumitoojaks, kuid Tont ei pinguta siin kuulajat tagant higis rassimisele, ega pingsale mõttetööle, vaid minu jaoks tundus tema seekordne rändamisele lähenemine hoopis mängulisem. Mängulustisem. Keegi ei sammu metsasihilt tundmatusse padrikusse, keegi ei hääleta sinna, kuhu peale võttev auto juhuse tahtel viia võiks, ega keegi otsi tundmatuid seiklusi. "Vaba vesi" pakub pigem väikeseid, lihtsate muudetavate reeglitega mänge, nagu kull või pimesikk või peitus, kus arenguränne toimub sotsiaalsete sidemete tugevdamise läbi. On küll reeglid, aga kokkuleppeliselt saab neid muuta ja painutada, et lusti ning rõõmu mängudesse rohkem sisse tuua. On küll ette antud käitumismudelid, aga igaüks valitseb iseennast. Igaühe sõna maksab, igaühe maailmaavarus on arvesse võetud ning üheskoos mängimine loob uued trajektorid, uue tempo ning mitmeid, hulga põnevamaid, eesmärke. Aastal 1984 ilmus eesti keeles Miloš Zapletal´i abiraamat "1000 mängu", kus koostaja valis välja vanu rahvavõistlusi ja kultuuritavasid tänapäeva seltskonna praktilisteks ajaviitemängudeks ja Tont teeb oma muusikaga mingis mõttes seda sama - pakub oma isikliku rännakutel haaratud teadmistepagasi ja reisideemotsioonid kuulajale koos võimalusega seda viimase poolt mänguna kasutada. Annab ette õrnhämarad piirjooned, seletab ära üksikud reeglid, kuid annab kuulajale vaba voli neid nihutada ning muuta. Nagu lavastaja Miklós Jancsó pani näitlejad kaamera ees pidevasse liikumisse, mis lõi üldplaanides mustreid, oli selles ometi piisavalt filmitavate vaba voli ning lõpuks lõid nemad oma sammudega võtteplatsil kaootilisi kujundeid. Tont pakub oma uuel albumil just seda, annab ette paar heliga märgistatud punkti, paar läbisõitva bassiga veetud joont ning kutsub sind sellesse mängima ning sinu enese loodud reeglitega mängu täiustama, muutes mänguplatsi vaimset ja ka füüsilist rahuldust pakkuvaks rännakuks.

Meediana on kasutatud C32 laojääk läbipaistva korpusega helikassette, millel värviline kleebis variatsioonis 12 korda 12. Kassetikarbiks standartne läbipaistev ning vaheleht kahepoolse värviprindiga 160 grammisel paberil. Kasseti vahelehe kujunduses on kasutatud rikkis digifotoaparaadi poolt loodud praakpilte, kuvasid mida on loodusest noppinud katkine masin. Reliis on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 48-le eksemplarile ning kassei hind 4 eurot.

Sepsis - Sepsis

Sepsis - Sepsis
Trash Can Dance 2017
TCD 133 kassett

A: Frozen Mankind
B: Hemathological Destruction

Või sama salvestis mõlemal poolel:

1. Frozen Mankind
2. Hemathological Destruction

Kuula Frozen Mankind

Kestus 8 minutit 44 sekundit.
Kogus 44 tk
Kasseti hind on 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

NO teatri etendus "Dreamers" pani unistama kohalikust outsider black metalist. Sellisest poolenisti koba peale tehtud muusikast, kus tehnilisi oskusi napib, kuid selle eest on muusikas palju viha ja ängi, on võimsat kurjust ja laamendavat hävingut. Ühe BM reliisiga läks peale paari aastast tammumist sedasi, et see ei ilmugi, kuid meenus, et Veriseid Naisi ja Morgue's Last Choice´i vedanud Lunastajal on samuti mitmeid veidrama kõlaga black metal asju ning tema arhiivi BM-i poolsema otsa avamist alustasin mehe autoripaladega, mis üksi sisse mängitud ja salvestatud. Sepsise kaks lugu on just täpselt sellisel äärel, kuhu ortodokse black metal fänni jalg ei tõuse, sest "saundid pole õiged", "sünt mõjub lapsikuna", "loo ülesehitus lonkab" ja üldse "mis nalja tegemine see on?". Mina aga olen aastatega just selles suunas liikunud, kus kõik vähegi vale, tundub kordi põnevam, omab rohkem hinge ning paneb kuulaja sisemaailma teistpidi keerlema. Selles suunas kus valitsevad BM-i sisse toodud teiste sobimatute stiilide mõjutused, kus hädised demod pakuvad põnevaid kõlasid ning stiilisisene eklsperimenteerimine võib luua veider-võimsaid tulemusi. Sepsis on selline BM mida TCD süümekateta reliisida tahaks.

44 tiraaž tuleb kahes meediakndja versioonis - kas C10 lindil, kus üks lugu kasseti ühel ja teine teisel küljel või siis C20-C26 lintidel, kus mõlemad träkid on nii lindi A kui B poolel. Põhjuseks lihtsalt see, et kasutada oli vaid 22 C10 linti. Kassetil on värviprindis kleebis ning kasseti vaheleht on kahepoolse värviprindiga 250 grammisel paberil. Kasseti kujunduses on kasutatud Sten Sarapsoni fotosid oma street-art projektist, millega püüti šokeerida õhtusel tänaval jalutajaid, asetades linnatänavatele soditud lastepilte leinaküünalde ja lilledega. Reliis on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 44-le eksemplarile ning kasset-singli hind 3 eurot.