Thursday, August 24, 2017
Nunummu - Фильмы \ Films
Nunummu - Фильмы \ Films
Trash Can Dance 2017
TCD 154 kassett
1. Ты \ You 02:11
2. Печать Персоны \ Seal of Persona 03:10
3. Ведьмы \ Witches 02:51
4. Чужое Лицо/Женщина в песках \ The Face of Another/Woman in the Dunes 02:56
5. Женщина под влиянием \ A Woman Under the Influence 02:47
6. О Любви и Смерти \ Dellamorte Dellamore 01:49
7. Фильмы \ Films 03:21
8. Я \ Me 02:41
Kuula, tõmba alla!
Kestus umbes 23 min ja 36 sek.
Kogus 48 tk
Kasseti hind on 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.
Nunummu, bänd Tallinnast ja vist sealt Stromka kandist ja nende esikalbum täis stiilipuhast vanakooli emorokki otsaga sinne screamo algusaegadesse, ehk siis seda mörtti, mida saab indierocki, postpungi ja hardcore kokkusegamisel ning millega mätsib ja liidab iga muusiga ajale vastupidavaks. Laulavad vene keeles ja minu arust on üsnagi omapärane kuulda venekeelsena nii üdini idaranniku jänkimussi. Mussi, mida ei kujutakski kohe esmaselt teises keeles kõlavat, kuid Nunummu vokalisti hääle võimsus murrab igast eelarvamusest üle ning tulemus on suurepärane. Lühikesed kombineeritud träkid, löövad nobedad ülesehitused, kus ruumi ka romantikale ning kuulaja südameni tungiv vokaal. Suurepärane kidraroki indie ja pungi debüüt. Album aga omakorda veel teeb kummarduse kinokunstile, kaanepildi kollaažist leiab tuttavaid kaadreid ning neid võib tuletada ka träkinimedest uja see pani loomulikult minusuguse (ex-)filmifriigi südame samuti kiiremini põksuma, muutis koheselt bändi omaseks.
Meediana on kasutatu C48 läbipaistva korpusega helikassette, millel sama salvestis kasseti mõlemal küljel. Postkaart kaane lahenduses on kasutatud 280 grammist paberit kahepoolse värviprindiga. Karbid tavalisest standartsed läbipaistvad. Reliis on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 48-le eksemplarile, millest bändi kasutada on kümme helikassetti ning ühe kasseti hind 4 eurot. Kassett sisaldab üsnagi peitmata lisaluu, väikest stuudioveidrust.
Wednesday, August 23, 2017
Postinstrumentum
Postinstrumentum
Trash Can dance 2017
TCD 139 kassett
A : X (Red)
B : X (White)
Kestus umbes 88 min.
Kogus 70 tk
Kasseti hind on 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.
Ma olen ühe Postinstrumentumi müristaja Urmas Lüüsiga rohkem kui korra vestelnud teemadel, et kuidas mõjub muusika visuaalse pildiga ja ilma? Kuidas live tunnetus, koos laval nähtuga, võib emotsionaalsel tasemel mõjutada kõlavat muusikat ja muuta seda siis vastavalt paremaks või erandjuhtudel ka kehvemaks. Postinstrumentumit ei ole ma kunagi laval näinud, aga netist leitavatele videokatketele siiski olin tähelepanu pööranud ning sellest meil ka jututeemad, et kas väga võimsale isetehtud instrumendipargile rajatud improvisatsiooniline muusika elab oma elu ka pelgalt salvestise näol? Kassetile pandud mitmest erinevast lindistatud kontsertist lõigatud kaheksat helilõiku kuulates võin öelda, et töötab küll. Töötab tõenäoliselt teistmoodi kui näha pea kümmet inimest laval isevalmistatud instrumentidest häält välja tõmbamas, väntamas või kraapimas, raudplaate tagumas, vedrusid painutamas, mutreid loopimas ning kohati ka inimhäält pakkumas. Teadmine muusika valmimise moodusest annab isegi põnevama arvamismängu, kui seda või teist häält teinud tööhoos masina visuaalne nägemine ja muudab kogu kuulatva materjali ühtlasemaks vooks, kus sinu detaile otsiv silm ei varjuta kuulavaid kõrvasid. Teades, et metall käib metalli vastu, on pilt industriaalsemast kõlast lihtne tekkima, kuid salvestised sellest pakuvad hoopiski enam naturalistlikku ambientset fooni, mis liigub suisa looduskeskse shamanismi ja elektrooniliste instrumentide mängumaale. Raud justkui ei oleks kogu aeg raud, vaid midagi hulga amorfsemat, vastavalt tajude häälestusele kuju ning heli muutvat. Postinstrumentum pakub kindlasti laividel elamust, aga seda teeb samuti nende loodud heli nii massiivina, kui eraldi üksiksaundideks lahterdatuna ja selle pakutav on hoopis teisest nurgast lähenedes teistmoodi põnev ning avastamisrõõmu pakkuv.
Meediana on kasutatud C90 TDK D tüüpi helikassette, mille mõlemal küljel on värviprindis kleebis. Vaheleht kahepoolse värviprindiga 280 grammisel paberil ning asetatud kahekaanelisse karpi. Reliis on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 70-le eksemplarile, millest bändi kasutada on nelikümmend helikassetti ning ühe kasseti hind 4 eurot. Kujunduses on kasutatud Urmas Lüüsi kollaaže bändipiltidest ning tema poolt pakutud kujunduskontseptsiooni.
Trash Can dance 2017
TCD 139 kassett
A : X (Red)
B : X (White)
Kestus umbes 88 min.
Kogus 70 tk
Kasseti hind on 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.
Ma olen ühe Postinstrumentumi müristaja Urmas Lüüsiga rohkem kui korra vestelnud teemadel, et kuidas mõjub muusika visuaalse pildiga ja ilma? Kuidas live tunnetus, koos laval nähtuga, võib emotsionaalsel tasemel mõjutada kõlavat muusikat ja muuta seda siis vastavalt paremaks või erandjuhtudel ka kehvemaks. Postinstrumentumit ei ole ma kunagi laval näinud, aga netist leitavatele videokatketele siiski olin tähelepanu pööranud ning sellest meil ka jututeemad, et kas väga võimsale isetehtud instrumendipargile rajatud improvisatsiooniline muusika elab oma elu ka pelgalt salvestise näol? Kassetile pandud mitmest erinevast lindistatud kontsertist lõigatud kaheksat helilõiku kuulates võin öelda, et töötab küll. Töötab tõenäoliselt teistmoodi kui näha pea kümmet inimest laval isevalmistatud instrumentidest häält välja tõmbamas, väntamas või kraapimas, raudplaate tagumas, vedrusid painutamas, mutreid loopimas ning kohati ka inimhäält pakkumas. Teadmine muusika valmimise moodusest annab isegi põnevama arvamismängu, kui seda või teist häält teinud tööhoos masina visuaalne nägemine ja muudab kogu kuulatva materjali ühtlasemaks vooks, kus sinu detaile otsiv silm ei varjuta kuulavaid kõrvasid. Teades, et metall käib metalli vastu, on pilt industriaalsemast kõlast lihtne tekkima, kuid salvestised sellest pakuvad hoopiski enam naturalistlikku ambientset fooni, mis liigub suisa looduskeskse shamanismi ja elektrooniliste instrumentide mängumaale. Raud justkui ei oleks kogu aeg raud, vaid midagi hulga amorfsemat, vastavalt tajude häälestusele kuju ning heli muutvat. Postinstrumentum pakub kindlasti laividel elamust, aga seda teeb samuti nende loodud heli nii massiivina, kui eraldi üksiksaundideks lahterdatuna ja selle pakutav on hoopis teisest nurgast lähenedes teistmoodi põnev ning avastamisrõõmu pakkuv.
Meediana on kasutatud C90 TDK D tüüpi helikassette, mille mõlemal küljel on värviprindis kleebis. Vaheleht kahepoolse värviprindiga 280 grammisel paberil ning asetatud kahekaanelisse karpi. Reliis on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 70-le eksemplarile, millest bändi kasutada on nelikümmend helikassetti ning ühe kasseti hind 4 eurot. Kujunduses on kasutatud Urmas Lüüsi kollaaže bändipiltidest ning tema poolt pakutud kujunduskontseptsiooni.
Sunday, August 06, 2017
Centre Électronique Muusa & Ganj Wald
Centre Électronique Muusa & Ganj Wald
Trash Can Dance 2017
TCD 150 kassett
A:
A Wire Mantra 19:16
B:
Syringa Smell 16:34
Kestus 35 minutit 50 sekundit.
Kogus 36 tk
Kasseti hind on 5 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.
Esimesed kevadpäevad, esimesed kevadtunnid. Mõned kunsti ja kultuurihuviga noored sipelgad on seadnud ülesse oma mikrofonid, et salvestada nende esimeste kevadtundide helisid, teha field recording tärkavast taimestikust, ärkavast metsast ning selle elanike esmastest hõisetest soojendava päikese poole. Inimkõrva jaoks helgus, kuid sipelgate juuretasandil olevad mikrofonid haaravad hoopis tärkava roheluse valulist kasvuäginat, jõulist võitlust iga päikesekiire eest, iga veepiisa pärast. Üksteise maha surumist, üksteisest julmalt üle ronimist. Kiirelt kosuvad taimevarred ragisevad ja raksuvad, mullast välja tungivad eosed lõhuvad mürinal pinnast ning kriiskav putukarahvaski on ärevuses, sibab sinna-tänna, krahmab ja kraabib kärinal kust saab. Kustitudengitest sipelgad salvestavad neid kevadkaose helisid, looduse enese ülesehituse müra ning kiidavad esimesi sooje päikesekiiri, sest tänu sellele said nad lindile just vajaminevat huvitavakõlalist looduslikku kakofooniat oma uue kuusokkanäituse helitaustaks.
Meediana on kasutatud läbipaistva korpusega C39 helikassette, mille mõlemal poolel on värviprindis kleebis. Karp vanakooli musta põhjaga ning kasseti vaheleht on prinditud 200 grammisele paberile, UG keeles double sided pro-printed cover. Reliis on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 36-le eksemplarile ning kasseti hind 5 eurot. Kassetil oleva ingliskeelse tõlke tegi Sash Uusjärv ja kujundust aitas kokku rihtida Ivo Liidemaa.Tänan!
Friday, August 04, 2017
Laibe – Battle Beyond The Megastore
Laibe – Battle Beyond The Megastore
Trash Can dance 2017
TCD 145 kassett
1. Battle Of Rorke's Drift
2. No Humans In Megastore
3. Gaudete
4. Vernanda (Ticking Home Made Bread Version)
5. Veni Vidi Vulpes
6. Joker
7. OISOF (Old Instruments See Out To The Future)
8. Terra Nullus
9. Iron Roughing The Curse
Kestus 31 minutit 19 sekundit.
Kogus 48 tk
Kasseti hind on 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.
Laibe muusikat olen jõudnud paaril korral tuttavatele seletada, kui legodest ehitamist, kus toatäele lastele antakse igale-ühele kätte karp lego-klotse ning kästakse neil vastavalt kaasas olevale õpetusele maja või lennuk või auto kokku panna. Laibe on siis nende hulgas selline krutskipoiss, et alul järgib kenasti oma maja planeerimisel karbis olnud õpetusvihikut, aga mingist hetkest tüdineb sellest ja asub teiste laste klotsivarudest üht-teist näppama nii, et lõpuks on küll maja valmis, aga kusagil valges seinas on punane klots, ükseavas hoopis aken, punakate katusekivide vahel on näha palmipuuoksi ning korstna asemel troonib autoratas. Laibe alustab oma elektrooniliste paladega samamoodi, et alul nagu taipad, et see on tantsulisema biidiga, siin flirditakse tekno või trapiga ja nüüd teeb ta ambientsemat kraami, aga siis hakkavad kõrva valed klotsid, valed helid, valed suunad muusika loomisel. Me võime seda nimetada eksperimentaalseks elektroonikaks, aga selgem pilt on ikkagi silme ees, kui naaseme legodest ehitatud maja juurde. Tühja sellest õpetusest, mida lõpuni ei järgitud! Vaba fantaasialend on hulga tähtsam reeglite järgimisest, hoolimata sellest, et legomehikesed avangadsema välimusega majas võib-olla nii meelsasti elada ei tahaks.
Meediana on kasutatud laojääk läbipaistva korpusega C64 helikassette, mille mõlemal küljel on kleebis variatsioonis kaks korda kaksteist. Vaheleht kahepoolse värviprindiga 250 grammisel paberil ning kassetikarp kahepoolse kaanevariandiga. Kassetil on sama salvestis mõlemal poolel. Reliis on limiteeritud ning käsitsi nummerdatud 48-le eksemplarile, tiraaž jagatud võrdselt TCD ja artisti vahel ning kasseti hind 4 eurot.