Oudeis - Mechanism

Oudeis - Mechanism
Trash Can Dance 2015
TCD94 CDR

01. Tension 04:00
02. Surface 03:08
03. Fracture 04:30
04. Energy 03:45
05. Trip to Vienna 03:46
06. Marching Machines 03:28
07. Signal 04:33
08. Black 04:56
09. Villain 05:36
10. Rip Apart 04:40
11. Machines Work Hard 04:13

Kuula!

Kestus 46 minutit ja 59 sekundit.
Kogus 48 tk.
Diski hind on 4 eurot.
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

Eks Artjom Jurov, ehk artist Oudeis, juba teab mida minule avaldamiseks pakkuda, sest kuigi ta muusikaline väljendusampluaa on päris pikk ning äärmusi puudutav, seadis ta TCD reliisiks kokkujust tumedamat mürisevat technot, võnkeid industrialist ja kriipi noise´ist. Kui ma kunagi Artjom Jurovi APJ-i nime all avaldatud materjali võrdlesin tööstushoonega milles asuvad stantsid ja giljotiinid on justkui oma elu elama hakanud, siis Oudeis´i "Mechanism" ei ole enam masinate laul, vaid võimas tööstussümfoonia.  "Mechanism" albumina toob silme ette massiivsed Siberi terasetööstused, väikelinnade suurused tööstuskompleksid, kus ääsidel tuli kunagi ei kustu, masinaid hetkekski ei peatata ning inimesed on kogu selle gigantsuse kõrval vaid väikesed ringisiblivad sipelgad. Ma räägin sellistest tehastest, mis öösiti valgustavad kümnete kilomeetrite raadiuses taevast taiga kohal, kus kahe hoone vahel võivad olla ohvreid neelavad õlilaukad ja alpinistioskusi nõudvad jäätmemäed ning kus tehasehoonete sees on suuremad raudteesõlmed kui linnades. Oudeis´i "Mechanism" on ülistuslaul sellistele hiiglaslikele terast ja tuld sülgavatele tööstustele, industriaalsele draakonile. On tööstustechno mis hingab samas rütmis, määrib ja saastab kõike ümbritsevad sama intensiivselt, andes au vaid raskele füüsilisele tööle, selle töö võitudele. Kui üks tavaline technoartist laob muusika tegemiseks laua täis erinevaid elektroonilisi helisid tegevaid aparaate ja jändab juhtmeid ühendades, nuppe keerutades, siis Oudeis´i brutaalselt intensiivne raiuv ragistav saund valmib minu ettekujutuses sedasi, et artist läheb vaid ärvardavalt mõjuva raudse agregaadi juurde ning veab alla kangi asendisse "Пyck". Ja hakkab kostma taguv tungiv biit, järgnevad raginad ning mürinad ning valmib järjekordne laadung heat jõulist teknot.

Valge prindiseljaga CDR, millele on musta templivärviga löödud kiri. Disk on tavalises musta trayga jewelcase´il. Esikaas on mustvalge prindiga 300 grammisel paberil, inlay aga 160 grammisele paberile prinditud. Disk on limiteeritud 48-le eksemplarile.

Killer Masin ja Uzbekistanskii Special Forces Of Rjap - Maaalused

Killer Masin ja Uzbekistanskii Special Forces Of Rjap - Maaalused
Trash Can Dance 2015
TCD 89 kassett

Alfa:

Intro
Sitt sibul
Ikka sitt
Skit - Odav väljamüük
Odav väljamüük
Sa saad tina
Skit - Udus
Salaturvas
Killervisoon
Mc battle
Skit - Uzbekid?
Sigade kastreerimise alused

Bravo:

Drjof Gnikiv
Katlamaja
Skit - Marss
Riigireetur
Aasta sitt 2005
Outro

Boonus:

Pedededetektor
Kaka ning kandidaadid

Kestus 43 minutit ja 47 sekundit koos boonuslugudega.
Limiteeritud 40 tk.
Kasseti hind on 4 eurot.
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

Paar kuud tagasi kohtusin ühel black metal (!) konsal vana head tuttavat, kellest viimase kümne aastaga on saanud tõenäoliselt eesti kõige erudeeritum hiphopteaduste dotsent ning kes pikema jututa haaras mul särginööbist ja soovitas muu kohaliku undergroundi vahele ka Killer Masina 2005 netireliisina ilmunud materjal kassetile panna. Kui juba tark räpiajade tundja soovitas, siis tuli kõrv peale panna. Alul püüdsin muusikast aimata, et mis võis sõpra selle puhul võluda, aga see oli nii valest otsast lähenemine, et hämmastus vaid suurenes ja suurenes. Siis ühel kenal sügishommikul keetsin tassi kohvi, panin Killer Masin ja UZB´i mängima ning asusin tuba kraamima ning rahulike toimetuste taustaks, meeli pingutustest vabalt hoides, hakkas järsku päike särama, hing hõiskama ning sõbralikul itsitusel ei tulnud lõppu. Killer Masin ja Uzbekistanskii Special Forces Of Rjap oli mu südame võitnud. Salaturvas respect!

Nimetame seda outsider räpiks, sest kuigi Usbekistani Eriväed tegid mussi mitme aasta vältel, ei olnud nende eesmärgiks, vähemalt mu enese sisetunde järgi,  siiski mitte püünele pürgida ja kahetuhandete esimese poole hiphop gurudega mõõtu võtta, vaid pigem neid parodeerida, nende üle nurgas ja oma seltskonna kuttide seas, nalja heita. Teha omamoodi, oma reeglite järgi reeglivabalt. Killer Masin on ambitsioonitu, kuid kohustustest eesmärkides selle võrra vabanama ka avaram ja valla hulludele ideedele, olgu siis need kui räpased või kaldu tahes. Killer Masin sai lubada enesele üle piiri minekut ja seal kus teised tekstides manitsesid, lubasid nemad UZB´i islamivõitlejate rollis kohe kõik seina äärde panna, andmata armu ei juutidele ega pededele. Seal kus ortodoksemad räpparid ja hipster hiphopparid seadsid uut huvitavat biiti, sõitis Killer Masin justkui soomustranspotööriga otse läbi, kütuseks vanakooli saund, seda teravdamas produktsiooniapsakatest sisse sattunud ägedalt ebahelid, mida ilmestamas stiilile nii sobimatud multifilmilikud vokaalid ja needki tihti üsna kaootilises riimipuntras. Miski ei paista välja, ei kuuldu sellisena nagu on, vaid igas hetkes on tagurpidiantslat, inside kambale mõistetavat slängi ja huumorit, kusjuures viimasega osatakse väga maitsekalt, ilma pullitamisesohu vajumata,  piiri pidada. Sinna juurde veel kogu Killer Masin ja Uzbekistanskii Special Forces Of Rjap´i backstoori, ehk imidž, mis koosneb ultramilitaristlikusest nii visuaalse külje pealt kui ka pidevalt riimidesse pöimununa, ehk ikka tärisegu automaat, sest spets väljaõppe saanud kõrilõikajad siestat ei pea! "Tuli vabalt!" käsklused ja ROE ignoreerimine, nagu islamisõdalasele kohane. Killer Masin ja Uzbekistanskii Special Forces Of Rjap on kaugel poliitilisest korrektsusest ja sallivast heast maitsest, kuid nende armsa topskilikkuse ning naivismi taga on ääretult teravmeelsed ja taibukad inimesed, koos oma kirevalt loodud UZB´i maailmaga. Salaturvas respect!

Kassetil olev materjal kopeerib 2005 netireliisi ning CDR´il ilmunud albumit "Maaalused", kuid kokkuleppel produtsendiga, jäi kassetilt välja üks albumi lugudest (uskuge mind, see ei olnud nii tähtis ega vajalik träkk) ning juurde tuli kaks boonuspala. Meediana on kasutatud C45 läbipaistva korpusega helikassette, millel on värviprindis kleebis. Kaaned värviprindis 120 grammisel paberil, kassetikarp standartne läbipaistev. Kassetid on kästitsi nummerdatud 40-le eksemplarile. Kujunduses kasutatud fotod on pärit kollektiivi kunagiselt kodulehelt. Salaturvas!

Spice Mouse - Kivi mu rinnataskus on sinu MC

Spice Mouse - Kivi mu rinnataskus on sinu
Trash Can Dance 2015
TCD12 kassett

1. Kevadtants
2. Kivi mu rinnataskus
3. Tunde tiivul
4. Veretasu

Kestus 11 minutit ja 57 sekundit ilma peidetud boonusloota.
Limiteeritud 24 tk.
Kasseti hind on 4 eurot.
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

Kui ma pöördusin Laura Vunki poole jutuga, et aasta 2011 sügisel TCD alt diskil ilmunud EP võiks samuti kassetilformaati panna, siis artist oli äraoleval seisukohal, väites häbelikult oma muusika lihtsalt aegunud olevat, et tegelikult juba uued ideed peas ning see materjal justkui selja taha jäetud. Kuulasin seepeale salvestisi mitu korda üle, tehes seda erinevates masinates, kohtades ning varieeruvate meeleoludega ning jõudsin järeldusele, et artisti isiklik vaatenurk ei pruugi kuulaja omaga ühtida. Spice Mouse kõlab ikka veel väga värskelt, sest hing, ilu ja armastus ei hävine, ega ole teemad, mis mingil momendil peaksid olema popimad ja teisel taas põlualused. Spice Mouse´i looming on jääv väärtus, sest südamlikkust vajab igaüks igal hetkel.Mul on hea meel, et Laura lõpuks jah sõna ütles, sest Spice Mouse´i eestikeelsete lugudega EP on üks eesti armsamaid helitöid.

Kasseti puhul on kasutatud CDR´i kujundust, millest põhiosa moodustavad Elina Sildre poolt just Spice Mouse´i EP jaoks joonistatud pildid, mis asetatud kasseti vahelehe kujundusele sobivalt, kusjuures kaasatud on ka üks visand, mis diskireliisi puhul kasutust ei leidnud. Vaheleht on trükitud mustvalgelt 250 grammisele kartongile, kuid kasutatud teravama tooni ning resulutsiooniga värviprinterit. Meediana on kasutatud C35 valge korpusega kroomlinte (salvestatud ilma kroom funktsioonita), millel on mustvalge kleebis. Kassetikarp musta tagaküljega. Sama salvestis kasseti mõlemal küljel.

Day of the Triangle - Salvia Sundays / Chair Conspiracy

Day of the Triangle - Salvia Sundays / Chair Conspiracy
Trash Can Dance 2015
TCD87 kassett

A: Salvia Sundays

Complex Trees Near Physics Building 6:05
Salvia Sunday Saturation 10:41
Tangent 06:02
Precision Imp 06:00
Friends 03:49
Tunnels (cassette bonus track) 9:36

B: Chair Conspiracy

Onset 02:11
Carrots are nice 07:19
Dark Army 10:17
Reality 08:53
90⁰ CCW 13:53

Kuula ja lae alla Salvia Sundays
Kuula ja lae alla Chair Conspiracy

Tiraaž 36
Kestus umbes 85 min 13 sek.
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

Day of the Triangle kõlab minu jaoks justkui sulnis noorpõlvemuusika ajast mil ambient oli veel puhas ja määrdumatu. Ajast mil ambient rahustas südamelööke, pakkus lohutust ning tõstis tuju, utsitades kuulajat kõndima armastuse sallivuse radadel. Day of the Triangle´i muusikas on muidugi ka tumedamat heli, on mitmekülgsust ja eksperimenteerivamat külge, kuid üldpildis kostub see minu kõrvadele ikka justkui rahustav unelaul, mis sind puhaste valgete linade vahel rahulikule unele suigutab. Kõik on hea, kõik on korras ja enne suikumist meenuvad FSOL, Ultramarine, The Orb, aga kusagil kaugel mängivad veel ka Banco de Gaia ja rütmitab The Sabres of Paradise. Day of the Triangle on turvalisust pakkuv ja elujaatav artist ajal mil pea iga ambientsema muusika looja püüab maailma mustaks võõbata, roostes naeltega torgata, vormi stantsida ning rebida ahistada hirmutada. Day of the Triangle on see ammune unustusse vajuv õrnus ja heatahtlikus ning tema heliline mängulisuse taga on selge rõõm ja hingehelinaga lustlikus.

Meediana on kasutatud musta ja valge korpusega C90 taaskasutatud helikassette, millel värviline kleebis. Vahelehe print on ühepoolne värviline ning paber 200 grammine. Kassetikarpp on standartne läbipaistev. Kuna artist jättis mulle käesoleva kasseti puhul täisti vabad käed, siis tõstsin, võrreldes netireliisiga,  ümber träklistid, jätsin välja ühe muusikapala ning haarasin A poolele boonusloo, sest minu maitsele tundus sedasi paremini sobivat. Kassett on limiteeritud käsitsinummerdatuna 36-le eksemplarile ning vahelehele on ekslikult trükitud seerianubriks 86, kuigi kataloogi järgi on tegu 87-nda TCD reliisiga.

Smõuk - EP_2013

Smõuk - EP_2013
Trash Can Dance 2015
TCD91 kassett

A:  EP_2013

1. Donald
2. Must päike
3. Maailma lõpp ja algus

Kuula ja lae alla

B: Jämmi sessioonid

1. Jämm I - Kaliifi Unenägu
2. Jämm II - Öökulgur

Tiraaž 50
Kestus umbes 39 min 24 sek.
Hind 5 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

Eesti hard rock undergroundi (kivi)kuningad tutvustamist ei vaja. Need kes Smõuki kuulnud on, need armastavad ja need kes kuulnud ei ole... no nende muusikalised huvid kihutavad nii turvalistel siledatel kiirteedel, et kanarbiku vahele rabarajale nad nagunii tatsama ei satu. Smõuk on eesti riffimussi grand wizard, kohaliku stoneri uusmaaraivaja ja praeguse kohaliku hard rocki tootemsammas. Smõuk on alati pakkunud kvaliteeti, seda nii lindistuste kui laiv esinemistega ning suutnud peale meeldejäävate sissesööbivate lugude luua ka skene vaibi, sõbralikku hingestatud tossust kontsertelamust. Smõke on pakkunud eeskuju noortele, kes alles kahetsevad, et neil nii lopsakaid juukseid ega habemeid ei kasva, kuigi näpud liiguvad pillikeeltel sama nobedasti ning kohvris samaväärne arv helipedaale. Smõugimehed on alati olnud positiivselt meelestatud ja abivalmid, pakkudes kurbust vaid juhtudel kui hakkavad levima jutud, et Smõuk peab ühe või teise liikme puudumise tõttu pausi pidama. Aga see möödub ja juba mõne kannatliku kuu (aasta) järel saab fän taas kaeda uusi live ülesastumisi või kuulda uusi salvestisi. Ühesõnaga, te teatsite kõike seda nagunii, sest Smõuk tutvustamist ei vaja.

Idee Smõugi 2013 EP (lood ise ju tegelikult veelgi varem kätte harjutatd) kassetile panna sündis kohe peale selle netti riputamist, aga läks aega, sest kõik need plaadifirmade jurtud sellest kui aeglaselt stonerbändidega asjade ajamine käib, vastasid kahjuks tõele, he he! Lõpuks siiski valmis ja letil. Korpus on purgiherneroheline ja lint sees C22. Korpusel on värviline kleebis. Vaheleht 100 grammisel halli värvi paberil mustvalge prindiga ning kujunduseeskujuna sai kasutatud sama EP CD versiooni bookleti layout´i. Karp on halli seljaga. Kassett on käsitsi nummerdatud viiekümnele eksemplarile ning lindi B-küljelt võib leida kaks seniavaldamata jämmisessiooni. Loos "Maailma lõpp ja algus" on kastatud Ave Alavainu tekstiloomingut.

Tek Def

Tek Def
Trash Can dance 2015
TCD90 kassett

A:

1. Darkside - Süüde! 04:33
2. Crash Test Money – Blood Smoke (uncut)04:26
3. Süstem - Korrupt 03:12
4. Oudeis - Phantom Melodies 04:07
5. Killerkat - Я твой слуга 06:16
6. Mammon - Raudmets 06:31

B:

1. Tont - Mask 04:59
2. Johho - Hõbepaberitega Haapsalu 05:30
3. Tetragrammafon - Soosääsk 04:06
4. Merelinnud - Acid On The Floor 06:55
5. Robi Uppin - Clowntown Indian Fiddle 03:30
6. Rasmus Lill - Nr. 128 03:37

Tiraaž 242
Kestus umbes 58 min..
Tasuta
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Trash Can Dance´i tantsumuusika kogumik. Minu lemmikud jalakeerutamise lood. Kuna ma tantsumussist mitte kriipsugi ei tea, ega oska siin lahterdama kukkuda, et mis on house ja mis breakbeat või milline see õige techno on, siis olen oma peas kõik kogumikul olevad artistid technomuusika alla surunud ja eks see enam-vähem nii olegi? Ütleme siis, et eesti teknokassett. Üheksakümnendatel ilmus mitmeid tantsumussi kogumikke, nii mõnedki neis kultuslikku staatusesse tõusnud, kuid ajal mil noored rütmibiiti tegema asusid ja avaldamiseni jõudsid, oli üheksakümnendate keskpaik ning siis puhusid juba uued tuuled ning technost ei rääkinud keegi, ikka house ja jungle ning taamal drum´n´bass koidik kumamas. Sekka näputäis trance´i. Kui mõni otsustaski ketserlikult karedamat tehasesaundi tantsumussi tuua, siis kuulsused ja gurud noomisid, et kui ikka lihava soulimamma samethäält pehme rütmi peale silitades asetatud ei ole, siis pole see üldse õige muusika ja ei ole vaja oma aega tühjale-tähjale raisata! Ühesõnaga üheksakümnendate keskpaigas oli techno venelaste reivimuss ning õiged eestlased seda ei puutunud, varasemal veelgi vaesemal ajal aga polnud lihtsalt leida vajalikku tehnikat sedalaadi mussi tegemiseks ja kui ilmusid siin kasutusse esimesed arvutid, säplerid ja midid, siis tundus tehno kas aegunud või tänu eurodance´i mainstreami sulandumisele, liialt kommertslik. Lakooniliselt öeldes, Human Resource´i "Dominator´i" taolist hitti siin keegi üheksakümnendate alguses valmis ei treinud. Aastal 2007 andis Ancient Methods välja oma esimese reliisi ja see ajas kõrvad kikki, tuletas meelde aegu mil tantsumuusika võis olla lõikav, tume ja vägivaldne ning mõned aastad peale seda hakkas sellist karedamat technot ilmuma ka kodumaiste noorte soundcloudi kontodele. Käesolev kogumik ongi valdavalt lugudest mille ma kunagi soundcloudis tääginud olen, lugudest mis minu jaoks on esinenud just sellist karmust ja ragedust või siis mõnel muul, tihti nostalgilisel, heliviisil mineviku meenutanud. Träkid vedelesid aastaid netis ja mul aeg-ajalt ikka jooksis läbi idee neid ühele või teisele kogumikule sokutada, kuid sinna see jäi, kuni lõpuks taipasin, et keldrisse kogunenud liigne hulk C60 kassette ning miks mitte selle asemel, et neid lugusid püüda kuhugi niisama sokutada, panna nad hoopis kõik ühtsele helikandjale. Tulemus on siin.

Darkside kogumikku alustamas oli lausa kohustuslik, sest tüüp on mulle rääkinud, kuidas sel ajal kui teised lasteaias nukke riidesse panid või autorallisid korraldasid, püüdis tema veenda teisi lapsi rave´i "mängima". Darkside ikka väga noore jõnglasena langes meeloodilisema eurodance´i mõjude alla ning kuigi ta on rohkem viimistlenud oma electrofunk´i träkke, on ta portfoolios ka hulganisti sellist vanakooli technot. Darkside´i träki "Süüde!" armsale naiivsusele ja õrnalt kommertslikule kõlale vastandasin mka kohe järgmise valikuga hulga süngemat biiti, mis küll tegelikult samades keskeuroopa elektroonilise tantsumussi piirides, kuid popilikkusest hoolimata päris karm lugu. Jutt siis Crash Test Money´i "Blood Smoke´ist". Süstemilt soovisin kogumikule üht teist rada, kuid konnasööjatest valgelipulehvitajad olid sellele juba käpa peale pannud ning kahest asendusloost sai valitud "Korrupt", sest kuigi väljapraagitu oleks saundiliselt isegi sellele kogumikule paremini sobinud, on siinses loos tunda lahedat absurdi ja abstraktsionismi. Järgmine rada Oudeis´ilt, vast ühelt kõige viljakamalt kohalikult technomeistrilt. Oudeis on nii palju muusikat netti üles riputanud, et kui suve hakul sai üks träkk selle kogumiku jaoks välja valitud, siis kahjuks paar kuud hiljem ma seda enam kümnete träkkide hulgast leida ei osanud. Loll muidugi loo nime ka üles ei kirjutanud, sest loll lootis selle niisama pähe jäävat. Aga asenduslugu on võrdväärselt hea ning seda enam, et haakub mõnusalt eelmise looga, viies Süstemi kaootilisust kenasti edasi. A poole lõpetavad Killerkat ja Mammon, ehk techomussi tutvustava pidudesarja Mürk taga seisvate tüüpide träkid. Tihked tahked technosed lood, just ilmekalt sedalaadsed nagu praegune techno-revival nõuab.

B poole alguses Tondi kõige värskem, jungle´i kuldaegu meelde tuletav, pala "Mask" (eelistasin seda sobilikuse tõttu träkile "TNT", hoolimata sellest, et viimane parim 2015 eesti muusikapala), mille säplingud on võetud jaapani klassikalisest müstilisest draamast "Onibaba". Johho "Hõbepaberitega Haapsalu" träkki püüdsin paigutada HÕFF 2 kogumikule,. kuid liigse tumeduse pärast jäi see välja, kuid nüüd võtsin artistiga ühendust ning siia kogumikule sobib see metalse kõlaga pala suurepäraselt. "Soosääsk" Tetragrammafon´ilt on vist selle kogumiku kõige õrnem, ilusam ja helgem lugu, kuigi ülejäänud materjalist eraldi kuulates see nii erinevana ei paistnud. Aga sellist väikest helgusemomenti oli kogumikku vaja, seda enam, et mõnusa tuimusega ja monotoonselt edasirühkiv Merelinnud looga "Acid On The Floor", taob niinimetatult traadi taas sirgeks, peksab uneluse kehast ning lõhub chilli tegutsemise kasuks. Kuna igal mu kogumikul on olnud ka üks vanem lugu, siis seekord on selleks Robi Uppini poolt aastal 1994 salvestatud "Clowntown Indian Fiddle". Imeilus väike illuke, südantsoojendav ning armastust jagav. Kogumikku jääb lõpetama Rasmus Lille lakoonilise pealkirjaga träkk "Nr. 128", pakkudes samuti üldplaanile omast tumedust, kuid tehes seda pehmelt ning isegi uinutavalt, sobides seeläbi imehästi lõpulooks.

Meediaks on taaskasutatud C60 helikassetid, neis suurema osa moodustavad TDK D tüübimärgistusega eksemplarid, kuid kokku on üle 80 erineva kasseti, sekka ka mõned metalid ning kroomid. Pool tosinat kasseti on C120, mille puhul on sama salvestis kasseti mõlemal küljel. Kassetikarbiks on taaskasutatud TDK tumedalt toonitatud slim karbid ning vaheleht on värviprindis 290 grammisel või 160 grammisel paberil. Tiraaž on 242 kassetti ning kaanekujundus on kolmes erinevas variatsioonis, ehk siis helimaterjal on igal kassetil sama, lihtsalt kaanekujundused erinevad. Kassetid on käsitsi nummerdatud.