The House I Live In

The House I Live In - Eugene Jarecki 2012

Veider jah, et alkoholireklaamid rihivad sinu heaolu täiustamise poole, püüavad niigi mõnusat olemist märgistada alkoholiga, justkui annaks see veel paar pööret juurde. Pista piknikukorvi paar siidrit ühes, võta õlu kui sõbraga linnas kohtud või kangema kraadiga margijook õhtul peale päevatööd tugitoolis vaba minutit võttes! Mulle meeldis väga siinses dokumentaalfilmis ühe intervjueeritava uuriva ajakirjaniku sõnad, et ta elu on piisavalt huvitav ja lahe ka ilma narkootikumiteta, kuid tal peaks ometigi olema õigus neid tarvitada kui tuju tuleb. Üsna täpselt sama mis ma ise mõtlen. Hetkel küll tunnet ei ole, et võimalusel viskaks peotäie rattaid keele alla, veaks valget vagu või ajaks lusika kuumaks (kanep ei ole kunagi mulle sobinud), aga kui tahan, saaksin seda teha ning loodetavasti hankida kraami sel juhul legaalset kanalit pidi. OK, esialgu pole me ju veel ravikanepinigi jõudnud, rääkimata siis apteegikokaiinist. Esialgu räägime alles sellest, et kui sul taskus peale hommikuse doosi veel ka õhtune, siis pole mõtet kohe türmi saata. The House I Live In räägib USA valitsuse absurdsetest seadustest mis laastavad ühiskonda ning hävitavad indiviide. Sotsiaalprobleemidest mille lahendusi otsitakse vaid piitsa ning mitte prääniku abil ja kus poliitiline näotegemine ja on lõpuks tähtsam reaalselt toimuvast. Statistiliselt võib väärseletada, et kuna rohkem diilereid on vangis, siis seda edukam on narkovastane võitlus, kuid tänaval on iga kinni nabitu asemele kohta ootamas mitu foot soldierit. Ei ole nii täpselt kursis, kuid mul on eesti puhul samuti tunne, et eduka narkootikumide piiramisena esitletakse võrkude viisi prügikala, samas kui haid edasi ujuvad. Ja ega saa neid haisidki ju välja noppida, narkarid lähevad abiprogrammide ja selgitustöö nappuses siis täitsa hulluks, kukuvad standartkraami puudusel pesupulbrist ja kaminasüütevedelikust hirmuäratavaid asju kokku keetma, mädanevad elusalt ja põlevad heleda leegiga. Inimlikum ja säästlikum oleks hoopis kliente diilerite juurest neid ära tooma hakata, püüdes neid jalule aidata, sest kui raskerelvadest peetud sõda narkootikumidega ei ole USA-s tulemusi andnud, siis kuidas saabki sama meil läbi minna? Aga lõpuks on surnud ring nagunii, ei ole ühendriikides neile uut elu läbi töökohtade pakkude, ega suuda ju siingi riik oma kulul rehalibiteerituid lõputult poputada. Süstigu siis pigem edasi, järsku pakuks järgmisele põlvkonnale töökohti ja läbi selle piisavat heaolu, et nad narkootikume ei tahakski panna. Et nad võiksid kui tahavad, aga et see neil ainsa huvitava asjana elus ei tunduks. The House I Live In´i kiituseks tuleb öelda, et ääretult professionaalselt monteeritud, vägagi teaberikas ning teemakasitluses meeldivalt piiri pidav. Illustreeriva selgitusega nii, et lihtsaimgi otu asjadest aru saaks, inteligentse lähenemise ning maitsekalt üht või teist sümpatiseeriv. Ainsa möödapanekuna jäi silma oskamatus leida mõnda innercity noort, kes diileriks hakkamise paratamatust sama mõistetavalt oleks osanud seletada kui professorihärra või endine krimiajakirjanik. Jutt, et diiler respekt olla ja siis saab osta kõigile sotsmajade noortele jäätist või botaseid töötas vastu haritud meeste analüüsile vastu ja kuigi viimastel on kahtlemata õigus, jääb kahtluseuss ikka hinge kripeldama, et kas tõesti mõistatav paratamatus või soovitud inimlik kehklus bossi panna. Soovitan vaadata! Soovitan DVD-d, seal 6 lisalõiku informatiivse tekstiga. 4,5/5

Sorts - Half A Person MC

 

Sorts - Half A Person
Trash Can Dance 2013
TCD06 kassett

A:

Half A Person (vocals Ank)

B:

Half A Person (vocals Pille Rand)

Kestvus 7:33
Tiraaž 30 tk.
Hind 2 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.


Kassetiversiooni on saanud ka Sortsi paari aasta tagune "Half A Person" CDR-singel ja seegi kord tuleb paarkümmend eksemplari vabamüüki, võimalus mida plaadi puhul ei olnud. A poolel pakub The Smiths´i kaverile vokaali eesti metaliveteran Ank, B poolel imekauni häälega Pille Rand. Kujundus hoiab plastikplaadi disaini, vaheleht 130 grammisel sinisetoonilisel paberil mustvalge digiprindiga, värvilised kleebisetiketid. Kasutatud on valge korpusega ferrum lindiga PMD Magnetics C10 toorikut, karbiks kvaliteetne A-klassi vanakooli mustast plastikust seljaga.

Sorts / The Necroscopes MC

Sorts / The Necroscopes
Trash Can Dance 2013
TCD17 kassett

1. Sorts - Make Believe 1:53
2. The Necroscopes - Dancehall Inferno 3:26

Kestvus 5:25
Tiraaž 30 tk.
Hind 2 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Eelmise aasta mais ilmunud Sortsi ja The Necroscopes´i split-singlist on nüüd kassetiversioon. Kui CDR oli vaid sõpradele ja tuttavatele jagamiseks, siis kasseti tuleb paarkümmend eksemplari ka vabamüüki nii, et huvi korral võtke ühendust.  Toorikuna kasutatud C14 arvutiprogrammide salvestamiseks mõeldud kassette kus sama salvestis nii A kui B poolel, vaheleht 120 gr värviprint ja pakendiks india kassetitehase Lara vanakooli mustad karbid. Pixies´e logo disainis Sortsi omaks ümber Kristjan Ait.

Gangster Squad

Gangster Squad - Ruben Fleischer 2013

Enne James Ellroy "L.A.: City of Demons" dokumentaalsarja juurde jõudmist otsustasin end meeleollu sättida selle Los Angeleses toimuva thrilleriga, kuid igasugune meeleolu jäi seekord tulemata, sest midagi nii halba ei olnud ma ammu nägema juhtunud. Based on real story my ass. Muinasjutt missugune, kõik klišeed kenasti kokku pandud, kaasa arvatud see kangelase poolne kurikaela armukesega semmimine. Standartsed action-kohad, igavad tulevahetused ja tagaajamised. Tundub, et nüüd pean kiiremas korras selle Ellroy asja ette võtma, et normaalset meeleolu taastada. 1/5

Mickey Cohen

The Train Has Stopped - Остановился поезд

Ostanovilsya poyezd - Vadim Abdrashitov 1982

Kahe linna vahel toimub hommikuhämaruses rongiõnnetus - reisirong põrkab kokku kuue uitama läinud platformvaguniga. Hukkub vedurijuht. Raudtee sõlmpunktis asuvasse väikesesse linnakesse saadetakse uurija, et inimelu nõudnud õnnetuse asjaolud selgust saaksid, kuid põhimõttekindel mees ei leia kohalike seast ühtegi, kes vähekenegi sooviks juurdlusele kaasa aidata. Miks vagunid pääsesid liikuma, kes vastutas ohutuse eest, kõik põiklevad neist küsimustest kõrvale? Isegi hotellis tuba jagava ning sõbralikes suhetes ajakirjanikuga esineb möödarääkimisi ning mõistmatust. Omal ajal kindlasti kõnekas kinolugu, sest lavastaja ei püüdnud võtta seisukohta, vaid jättis vaataja otsustada, et kas toetada mõtteis uurijat, kelle arust peab kõik täpselt seaduse järgi käima ning möödalaskmiste eest ootab karistus või püüda mõista depoo tööd, kus pidev varuosade defitsiit ning inimlikke vigu juhtub kõigest hoolimata. Teoreetiliselt kaldub kaalukauss uurija suunas, kelle suhu on peidetud ka mõned stalinlikule korrale omased laused, kuid välja joonistub ka linnakese mõistetav mentaliteet, kus inimesed on juba väsinud samast stalinlikust süüdlase otsimisest ja igast uurimisest mis peab vanglaga lõppema, eriti veel juhul kui töö on käinud võimete ja oskuste piires nii nagui aastakümneid. Hea film, eriti kiidaks Oleg Borisovi uurijana. 4/5

Uurija töötab.

The Exorcist

William Peter Blatty - Manaaja
Tammi 1972

Väga nauditav romaan, põnev ning põhjalik. Viimane just psühhiaatriliste aspektide tõttu, sest nii doktorite kui psühholoogist vaimuliku isa Karrase püüded deemonist vaevatu inimeses leida teadusliku meditsiiiniga seletatavaid hälbeid, olid ääretult nauditav lugemine. Sina lugejana muidugi tead, et plikatirtsu sees istub kurivaim, kuid arstide jaoks oli kõik ikka kümne erineva sümptomiga ja nende ühisnäitajatega seletatav. Samuti oli väga kõhe Regani muutumine deemoni mängukanniks, sest lapsevanemana suudad sa seda empaatiat palju paremini üles saada ning elad südamest kaasa lapse hirmudele ja valudele ning ema pingutustele oma tütart tervena tagasi saada.

Mars et Avril

Mars et Avril - Martin Villeneuve 2012

Asusin siis minagi ulmefilmi vaatama, kõik ju seda teevad kogu aeg ja muud juttu polegi kui uus sci-fi film ja uus sci-fi film. Vaese inimesena ei olnud mul koorekihi "Europa Report´i" kusagilt võtta ja seetõttu pidin prolede ulmega end toitma ning arusaadavalt ei olnud see pooltki nii toitav. Prantslased kaamera juures on juba halb iseenesest ja ega need kanada prantslased, paari erandiga, just paremad ole, kuid üht-teist on ikka anglo-saksi naabritelt õppinud ning täeielikuks ajaraiskamiseks seda digisäras lugu pidada ei saaks. Idee teha inimeste järgi, võttes arvesse kõiki isiku iseloomu eripärasid, unikaalseid muusikariistu, oli minu arust ääretult nokkel ja samuti jättis poealiskaudsusest hoolimata sümpaatse mulje romantiline pool. Ja muidugi oli veel filmis mu lemmik french-canadian Robert Lepage, kelle näident on hetkel ühe kohaliku teatri kavas ning siin tuleb esile käesoleva kinoloo unikaalsus. Nimelt on filmis Robert Lepage´il päris korralik kõrvalosa aeg, no nii 12-15 minti ikka ekraanil, kuid näitleja ise luges sisse vaid teksti ning ajanappusest jäid võtted tegemata, kuid filmis näeme teda ikka - keha mängib dublant ning pea on ulmeliselt sobiva maitseka 3D graafikaga. 2,5/5

Nii lahendati paarikümne foto abil näitleja näo puudumine.

InAPPropriate Comedy

InAPPropriate Comedy - Vince Offer 2013

Kui juut teeb rassistlikke nalju, siis see kaotab justkui poole oma mõjuvõimust. Juute keegi rassismis süüdistada ei saa ning seetõttu on sedalaadi huumori monopol nende valduses, vaadake ükskõik millist komöödiat või seriaali, kus aga pilatakse juute või toonikaid, seal ikka valitud rahva pojad ise taustal. Nii nagu toonikad võivad vabalt üksteise suunas N-sõnu loopida, võivad ka juudid kõiki nende ümber olevaid tõsiseku ning legende ükskõik kui palju väänata ja isegi tõtt endi kohta ekraanile lubada ilma, et keegi rassismiküsimust esile toob. Mõned juudid räägivad samu asju huumori asemel tõsises vormis ning nemad ei pääse, vaid saavad kohe enesevihkajast juudi märgi külge. Aga nalja teha võib juut palju lustib, oma poja tehtud eneseirooniast peavad lugu teised juudid ning poliitkorrektsusesse köidetud valge heteromees saab seda vaadates samuti natuke auru välja lasta. No vaatan minagi ja itsitan, et näe kus mees paneb, oskab valusat nalja teha küll. Häiris muidugi see, et niinimetatud reality hetked olid kokku mängutid ning lavastatud, kuigi püüti pakkuda tõe pähe, kuid dialoogid olid ikkagi ääretult vaimukad. Siis valdavalt, sest lipsas sisse ka labasusi. Ma nüüd rääkisin filmis olevast The Amazing Racist karakterist ning sketšidest temaga, aga see on koos pornofilmide kriitikutega kogu linaloo ainuke vaatamist vääriv osa. Muu on ikka nii halb satiir, et piinlik kohe vaadata. The Amazing Racist ja The Porno Review mõlemad pea täishinnet väärt, aga üldhinne tänu muule jurale keskmise kanti. 2,5/5

Pornokriitikud.

The Undefeated

Neskorenyy - Oles Yanchuk 2000

See on nüüd selline film, et taas tuleks kiita Oles Yanchuk´i vastuvoolu liikuvat pühendumist Ukraina valusatele ajalooaastatele, tema tõeotsinguid ja piiritut patriotismi ning armastust kodumaa vastu, aga filmi ennast nagu väga kiita ei sooviks. Temale andestan keskpärase linaloo, temale luban amatöörlikkust, samas kui analoogset eesti filmi kipuksin kindlasti materdama. Võime ju öelda, et Elmo Nüganen tegi samuti patriootliku eesti filmi, aga ikka sitt mis sitt. Ja on meilgi ju küüditamist näidatud või metsavennad ekraanil käinud, aga ikka justkui uhket tunnet või valusat pistet sellest rinda saa. Aga ega meil muidugi selliseid filme tehta ka mis idanaabril nii pinnuks silmas, et seal peab kino kõrvale kohalik ajaloolane seletama, et mida see ukraina fašist ütlemata näitamata jätab ning selleks on muidugi palav armastus nõukogude/vene inimese vastu. 3,5/5

UPA vabatahtlikud andmas vannet võidelda oma kodumaa iseseisvuse nimel viimase veretilgani.

Cosmos Laguna - Fukushima

Cosmos Laguna - Fukushima
Trash Can Dance 2013
TCD36 2xCDR

1. No More Sushi  8:07
2. Mr. Death 2  7:52
3. Nobody Nowhere  6:34
4. Pol Poth  8:05
5. Fukushima  9:26

+ Bel-Air Trash Disco video by Antti Häkli

Kestvus 40 minutit ja 8 sekundit
Tiraaž 50 tk.
Hind 4 eurot.
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Kaua plaanitud plaat lõpuks valmis. Cosmos Laguna on küll viimase kuu jooksul ka uusi lugusid teinud, kuid Fukushima, nimilugu välja arvatud, on kogumik vanematest träkkidest, mis seekord said valitud just pikema kestvusega ja karedama loomingu hulgast. Vahele paigutasin eerilisema helipildiga, Deleriumi meenutava, Nobody Nowhere pala, mis annab korra hingetõmbe industriaalse ragina vahele. Toorus, killustikulisus, mürasus ja raudraske biit nagu Cosmos Laguna puhul omane. Meenutab neid aegu kui industrialbändid püüdsid tantsumuusikaga tiiba ripsutada, aga ka vastupidiselt tänapäeva, kus teknomehed lisavad tööstusmüra oma muusikasse. Läbivaks teemaks on taas muusik Alari Keskla hool Maakera ja inimkonna saatuse pärast, õiglustunde tõus väärkohtlemisi nähes, on selleks siis vähenevad kalavarud, Kambodža veresaunad või jaapani tuumakatastroof.

Plaadil on kaasas arvutis vaadatav Antti Häkli loodud video "Karma Cleaner" albumilt pärit loole "Bel-Air Trash Disco", millest on tehtud visuaalpildi jaoks paar minutit lühem edit. Samuti on samade kaante vahel boonusplaadina nüüdseks läbi müünud ja laiali kingitud, tõmmis Cosmos Laguna esikalbumist, tõsi küll ilma sealse lisaloota. Karbina kasutasin ebatraditsioonilist püstist mini-DVD karpi, toorikud on kvaliteetsed Taiyo Yuden´i toodang. Mõlemal plaadil on kasutatud termotrükki. Vaheleht 160 grammine. Samuti tunnistan kohe alguses, et kujundus on tõesti Nine Inch Nailsi "Wish" albumiga sarnane. Mulle lihtsalt tundus nii värvigammat nähes see suurest algustähest ja tekkiv paralleel kahekümne aasta taguse kultusplaadiga väga sobivat.

Comrades

Comrades - Bill Douglas 1986

Inglismaa ajalooline draama sealsest esimesest ametiühingust, sõprade seltsist, kes vandusid käsi piiblil aidata kamraade ja ükteise peresid. Vabamüürlasliku rituaaliga antud truudusvanne saab aga meestele saatuslikuks, sest esimese vastuhaku puhul tööandjale, leiab viimane unustusehõlma langenud seadusepügale, mille kohaselt ei tohi sõprusvannet üksteisele anda ning organisatsiooni peamehed veetakse raudus vanglasse. Sealt edasi Austraaliasse sunnitööle. Briti ajaloofilmilik, ärge küsige mida see tähendab, seletamine võtaks aega, kuid täpselt seda ta on. Filmi teine pool, ehk talupoegade elu Austraalias, oli mõnevõrra huvitavam, kuna näidati asumaa elu - sunnitöölaagreid, talupidamisi ja uusmaaraivajaid. Tükike töölisliikumist ning kolonisatsiooniajalugu. 3,5/5

Dorset -> Bottany Bay

The Wanderer - Странник

Strannik - Sergei Karandashov 2006

Hiljuti võtsime Moskvast külla tulnud sõbraga öösel Niguliste müüril õlut ja ma ikka uurisin ja puurisin, et kuidas saab üks normaalne kutt nii usklik olla, et kannab isegi miniatuurseid ikoone enesega ühes. Tüüp ütles, et purjus peaga tema Jumalast ei räägi ning noomis mind kui õlut kirikuaeda maha ajasin - pidavalt väär tegu olema. Vastus jäi seekord saamata ja ega õiget mõistmist mul religoossetest inimestest ei ole. Seetõttu jäi käesolev mitmete auhindadega ning kiitustega pärjatud vene film mulle samuti kaugeks, isegi arusaamatuks. Olid mõned momendid mis mulle väga meeldisid, aga üldpildi tagant kõike seda pühendumist, kannatamist ja lunastamist ma välja lugeda ei osanud. Ja animatsioonilõigud ei meeldinud üldse. 1,5/5

Secret State

Secret State - Ed Fraiman 2012

Gina McKee tõttu sai vaatama hakatud ning eks see poliitilise thrilleri silt sundis samuti tagant. Nelja osaline briti miniseriaal ja kaks esimest episoodi oli väga hea, põnev ning näitlejate tõttu nauditav. Vaikselt oli tunne, et mõni asi justkui liiga lihtne ning naiivne, kuid need lapsikused hakkasid alles seriaali teises pooles tõsiselt närvidele käima. Charles Dance´i poolt mängitud partei whip ütles peaministrile, et enne vaja elada kui elu muutma hakata ning viimase puhul ei oleks kuidagi säärast sinisilmsust ning kergeusklikust näha tahtnud. Mees on poliitikas, kuid püüab ikka omakandi sõbrameest panna, ei usu teiste pahatahtlikusse, poliitilistesse kokkumängudesse, ega korporatsioonide mõjuvõimu. No tore lugu küll ju iseenesest, et küla ullikesest saab juhuslikult briti peaminister, aga reaalsusest on asi ikka kaugel. Sinna pukile upitratakse tavaliselt karastunud hundid, mitte heasüdamlikud tasased lambad. Stoori ei vedanud lõpuni välja, paljastused ei olnud põnevust väärt ega poliitmängud ja salateenistuste tegemised, mida küll serveeriti alul super-salapärastena, piisavalt peened. 2,5/5

Veetlev Gina McKee.

The Gold Rush

The Gold Rush - Randall MacLowry 2006

Kalifornia kullapalavik jutustatud läbi viie tegelase elukäigu. Kõik viis jõudsid aga jõgedest kulda pesema aasta peale seda kui suurimad kamakad olid juba taskutesse pistetud ning järgi vaid legendid sellest, et kui palju üks päevaga välja uhtus või teine mõne tunniga eluaegse heaolu oma sadulataskutesse pakkis. Ometigi pakkus Kalifornia kõigile midagi, sest noor maa suutis pakkuda muid hüvesid, oli selleks siis võimalused alustada oma äriga, kaubelda maatükkidega, panna püsti restoran või nautida lihtsalt metsikut vabadust kus kodune kirikuõpetus tihti kaardilaua taga hooradega viskit kulistades ununema kippus. Kalifornia õnn ei peitunud alati hernesuurustes kullatükkides. Huvitav pilk USA 31. osariigi loomisesse ja lapsepõlve. 3,5/5

Pildil küll valged ja hiinlased sõbralikult kõrvuti, kuid tegelikkuses hoiti üksteisest väga eemale. Põhilise litaka said aga mehhiklased, keda pisimagi, tihti kellegi teise poolt korda saadetud, korrarikkumise eest oksa tõmmati.

Évocateur : The Morton Downey Jr. Movie

Évocateur: The Morton Downey Jr. Movie - Seth Kramer, Daniel A. Miller, Jeremy Newberger 2012

1988 otsustas MTV produtsent paisata eetrisse uut moodi vestlussaate, mille eesmärgiks oli rahva valgustamise asemel hoopis nende patriotistlikele konservatiivsetele mõttemallidele surumine ning selleks palkas ta saadet juhtima karismaatilise Morton Downey, Jr´i, kes lihtsalt sõimas kõiki liberaalseid väärtusi austavaid saatekülalisi kommunistideks ja satanistideks. God bless America! Kes vähegi teelt eksis, rääkis kanepi legaliseerimisest, naiste õigustest või homoseksualismist, sai kohe rämeda sõimu ja teravalt torkava kriitika osaliseks. Menusaade, mille kõrval kõik Geraldod ja Jerry Springerid kahvatusid. Trash TV võimas esiisa. Saade, mida tänapäeval teha ei saaks, sest Mortoni valusalt ründav humoorikus annaks alust tuhadetele kohtukeissidele, aga 25 aastat tagasi oli veel kõik lubatud ning stuudiokse taga lookles järjekord inimestest kes 15 minutise kuulsuse eest olid valmis end avalikult häbistada lasta.

Meediakriitikud muidugi nägid läbi, et võltspatriootlikusega püütakse vaid vaatajanumbreid, kuid lihtrahvale jättis mölaklik saatejuht ausa ja otsekohese inimese mulje nii, et ülepäeva hüppasid numbrid kõikjal lakke ning Mortonist sai armastatud superstaar. Mida kiirem tähelend, seda piinlikum alla kukkumine. Poolteist aastat hiljem oli pakiti stuudiodekoratsioonid kokku ning The Morton Downey, Jr. Show lahkus eetrist. Tõusu ja languse tagamaadest see dokumentaal rääkiski. 3/5