
Dokumentaalfilm hiina okupatsioonist Tiibetis oli nii mõjuv oma ahastamapanevas lootusetuses, et järgmine hommik oli raske Zhang Yimou lühifilmis hiina lõustugi näha. Isegi abikaasa küsis kohvilaua taga, kas mul neid pilukaid paha vaadata ei ole, tal endal ajavat küll kompsu üle maksa. Kuigi mulle meeldivad hiina filmid, on see rahvus juba mitmeid aastaid mulle vastumeelne olnud ja dokfilmis näidatud kaader sellest kuidas hiina sõbur kirsadega tiibeti munga näo peal hüppab ainult süvendas põlgust suurrahva vastu. Kõik need hirmutööd, massimõrvad ja repressioonid vapustasid mind päris sügavalt. Teema ei olnud loomulikult võõras, kuid ühtegi dokfilmi mis ainult Tiibeti okupeerimist käsitleks ma varem näinud ei olnud. Palju videomaterjali, kroonikakaadreid ja intervjuusid nii lääne kui tiibeti poolsete asjatundjatega. Hulka veel higistavate hiina ametnike vassimised inimõiguste teemal.

Hiina automaadikuulist puretud Buddha kujutis templi seinal.
Väga huvitav!...
ReplyDeleteKatsun omale ka välja nuhkida...
ma nägin toda vist mullu Kumus
ReplyDeleteLugesin veel kusagilt, et pidi siiski väikeste ebatäpsustega olema. Nojah, samas suuresplaanis jääb ju kõik nagunii samaks ja hiinlaste kohalolu Tiibetis on fakt.
ReplyDeleteVarsti ainult hiinlaste /kohalolu Tiibetis/ - neil on ju see ühe-lapse-perepoliitika, mis on iseenesest igati mõistlik ja tervitatav, paraku sunnitakse seda peale ka tiibetlastele... Ühes dokis otsisid hiina võimud taga 8. kuud rasedat tiibeti naist, kes oli pakku jooksnud, et oma teist last välja kanda. Taga otsiti teda vist mitte rahatrahvi tegemiseks... või äkki ikka ainult trahviti? Loota ju võib.
ReplyDeleteMeenus, et tegelikult olen selle filmi juba varem üles märkinud vaatamist vääriva värgina.
Mul on jälle mälupilt mingist dokist raseda mongoolia naisega. Mhhh...
ReplyDeleteJa nüüd tuleb meelde dokk raseda hiina naisega mingis kolhoosis. Mhhh...
: )