Zinda

Zinda - Sanjay Gupta 2005

Pole ma kunagi hindi-movie´de fänn olnud ja suhtun neisse reserveeritud eelarvamusega. Samas on alati huvi pakkunud India remake´i hullus ja nii see Oldboy "cover" ette võeti. Taas olin meeldivalt üllatunud ,kui selgus ,et laulu ,tantsu ja tilu-lilu asemel pakub rezhisöör lääne filmikeeles vägivallaoopust. Pigem Hong Kong ,kui Bollywood. Kui Chan-wook Parki teos oli vähemalt minu jaoks draama ,on Zinda põnevik kõige ehedamal kujul. Muidu on ikka 95 % täpselt sama film ,ainult elusat kaheksajalga ei sööda ja seksi "selle" isikuga ka ei tehta. Ka hindude seletus kättemaksuks miljonäri poolt on lihtsam ja rahvale mõistetav ,aga mitte halvem. Lahe lisa on vangistatu harjavarrega harjutatud mõõgavõitluse nipid ,vaadates neliteist aastat telekast vanu klassikalisi Jaapani samurai-filme. Kohati suisa detailitäpne originaalfimi järgimine on minu jaoks isegi pluss. Kaks temaatilist laulu ( India Koit Toome ja Maarja-Liis Ilus ) kõlavad taustaks ,tekstid natuke tegevust seletades ja inglise keelde subbitud. Kõne on inglise ja hindi segakeel ,naljakas kuulamisnauding engrishi friikidele. Peategelast mängib täielik vanamehenäss ja tema nemesist India super-staar ( alumisel fotol ). Otsides googlist Zinda postereid , oli suuremalt jaolt piltidel just tema ,kuigi filmis endas näidati vaid paarkümmend minutit. Sanjay Gupta kasutab millegi pärast oma lavastuses liigpingutatult ainult sinist objektiivifiltrit ,korraks näeb ka kollast tooni aga muidu sajaprotsendiliselt blue movie. Teema ise piisavalt karm ,et Indias endas suuri masse hullutada ,arvatavasti tehtud plaaniga turustada mujal. Jään ootama võimalust näha hindude remake "Fight Club" ist ,see on kõigi näitajate järgi väga naljakas.
Erose DVD reliisil on lisadena mõned hindi filmide omapärased ( loe: ajuvabad ja nõmedad ) trailerid ja tüüpilised näitlejate sõnavõtud oma rolli kohta. Mõlema laulu videoklipid on aga mõnus lisaboonus. Peale teistkordset läbivaatamist ümisesin juba kaasa. 8/10

49 Days

Sai chiu - Kin-lun Lam 2006

Mõnikord tuleb ikka tähelepanelikumalt IMDb-i keskmist hinnet ja sisukirjeldust vaadata ,lasin end sõnadel Mystery / Thriller ära võluda ja raiskasin taas tunnikese oma elust. Lavastaja debüütfilm (ja loodame ,et jääb viimaseks) on haltuurategemine. Suvalistest ghost stooridest kokkuklopsitud lugu ,mõttetud näitlejad ja amatöörliku arvutigraafika oskamatu kasutamine. OK! Oli paar huvitavat ideed ,aga edasiarenduseta nad uppusid ülejäänud igavusesse. Koguperepõnevik ,milliseid TV3 tavaliselt päevasel ajal lõputult kordab ,sobiks kirjelduseks kõige paremini. 2/10

Rahtree: Flower of the Night

Bupah Rahtree - Yuthlert Sippapak 2003

Head originaalset horrorit on minu arust ainult 3 % kõigist toodetud õudusfilmidest ,aga comedyga miksitult on tulemus mitu protsenti kõrgem. Ühtegi halba õuduskomöödiat meelde ei tulegi ,ainult head nagu Dellamorte Dellamore ,Braindead ja korealaste võrratu mustahuumori klassika To Catch A Virgin Ghost. Tegemist on siis samasse žanrisse kuuluva linalooga ,mille esimesed 20 minutit mööduvad eriti kurva draama tähe all. Noor tüdruku satub kihlveo pärast lubatud võrgutamise ohvriks ,jääb rasedaks ,elab üle võõrasisa vägistamiskatse ja sureb peale abordi tegemist verejooksu kätte. Nii õnnetu inimese vaim ei suuda rahulikult siit ilmast lahkuda ning nii jääbki ta kummitama oma üürimajas. Majas aga elab igasuguseid veidrikke ,nagu Tod Browningu friigid elaksid Kung Fu Hustlelist tuttavas majas. Puudu ei ole ka kohalik soolapuhujast exorcist ja nalja hakkab saama. Huumor on aga hoopiski selliste uute indie filmide laadi ,põhineb heal dialogil ja koomilistel tegelastel. Loo lõpp tõi aga minu jaoks vähemalt veel ühe üllatava käände ,mida ette näha ei osanud ja see ootamatus ongi ju filmi juures kõige tähtsam. Üldiselt oli taas tegemist hea Thai kinoga ,meelelahutuslikkus oli tasemel ja originaalsusestki puudu ei tulnud. Thai on küll viimasel ajal saasta tootma hakanud ,aga säilitab minu jaoks oma rolli atraktiivseima Aasia filmimaana. 7/10

Elav laip.

Unknown Pleasures

Ren xiao yao - Zhang Ke Jia 2002

"I´m The Mighty Monkey King !" sõnab kahekümnendates aastates hiina noormees enne kuriteo sooritamist oma sõbrale. Kakskümmend aastat hiina väikelinnas ,mis välimuselt meenutab liivakõrbes seisvat räämas Lasnamäge ,on poistel juhtmed kokku ajanud. Tegevusetus ja tahtmatus midagi teha käib neil järel nagu kummitus. Päevast päeva lüüakse aega surnuks ,proovitakse laenata raha ja ajada oma armuasju. Vaadatakse telekast Ahvikuninga seiklusi ,räägitakse filmidest aga ümberringi laguneb kommunism koos majadega.
Rezhisøør proovib näidata tänapäeva Hiina teismeliste ängi ,aga minu arust ei toiminud. Mulle jäi ikka mulje ,et pole poistel häda midagi ,lihtsalt natuke lollid ja laised. Vaatasin rohkem neid vanu pool-lammutatud maju ,mille asemele kõikjal Hiinas nüüd uusrajatised kerkivad. Pidi tõsine probleem sealmail olema ,lammutatakse kultuuriväärtusega hooneid ,et uuskapitalismi tuhinas kinnisvaraarendajad saaksid büroohooneid rajada. Korruptsioon lokkab ja mitmetki budistlikud templid (arvatavasti küll suletud) on juba buldoozeri ette jäänud. Seal filmis nüüd just büroohooneid ei rajatud ,mulje oli pigem nagu oleks vanalinna asemele hrušovkad rajatud.
Panin tähele ka mõnusad trivia fakti. Üks peategelastest kaupleb piraat VCD-dega ja klient küsib filmi nimega "Platform". Tegemist on Zhang Ke Jia varasema filmiga ,mida 2001. aastal meiegi Pimedate Ööde festivalil näidati. Zhang Ke Jia teisi filme soovitan ka vaadata ,on ikka noor ja vihane veel. 8/10

Hiina kutt ja kohalik kaunitar.

Andy Goldsworthy - Rivers and Tides

Rivers and Tides - Thomas Riedelsheimer 2001

Pooleteist tunnine dokfilm skulptor Andy Goldsworthy võttis ikka karbi lahti kohe. Nagu oleks näinud hetkeks midagi lihtsat ,ilusat ja maagilist. Ei ole ma kunagi kunsti asjatundja olnud ,aga selle mehe tööd särasid suisa silmipimestavalt ja lollilegi oleks selge ,et see kõik on lõputult kaunis. Isegi mehe jutt tundus asjalik ,tavaliselt on need kunstnikud kõik parajad poosetajad ja "targa jutu" ajajad.

Šotlane Goldsworthy on mees ,kes läheb hommikul metsa ja mõtleb seal olles kohapeal mingi löoodus komponentidest skulptuuri välja. Pea silmale märkamatud ümberpaigutused looduse (puude ,kivide ,lume ,taimede ) foonis loovad uudse minimalistliku teose. Piisab värviliste puulehtede asetamisest tumedale pinnale ,aga võib ka ehitada jääst ja kivist skulptuure.

Ei olegi võimalik seletada ta teoseid lahti ,võib googli kaudu fotosid otsida ,aga filmilindilt vaadates näevad need võimsamad välja. Ja mis tunne oleks veel oma silmaga näha ,jalutades mööda ta rajatud kivimüüre ,mööda kivimunadest ja pilliroo installatsioonidest.

Scary Movie 2 Vs. Funny Movie

Scary Movie 2 - Keenen Ivory Wayans 2001 + Jaemitneun yeonghwa - Gyu-seong Jang 2002

Eile õhtul MTV 3 tulnud Scary Movie 2 panin õnneks lindistama ,mitte ei vaadanud reaalajas. Oleks ikka täielik waste of time olnud ,video pealt vaadata oli lihtsam ,näpp pigistas koguaeg FF 2X. Kahekordse kiirusega kerides kestis film vaid 45 min ja kõik sai nähtud. Oli ikka nõrk küll ,selline neegrite huumor : seks , kanep ja hip hop. Paar kuud tagasi vaadatud Korealaste Funny movie tundus kohe hea filmina ,kuigi kirusin sedagi vaadates taga. Kui SM2 põhjaks on vaevu tuntavalt võetud The Haunting ,siis FM ei saa kuidagi mööda minna superhitist Shiri. Loomulikult on ka koreakate blocbusterite paroodia lame ja maitsetu ,aga vähemalt on hästi ja ülisarnaselt rekonstrueeritud. Naljad pole naljakad ,aga parodeeritavad filmid on detailitäpsed ja seetõttu vaatamine natukenegi vähem piinarikas kui jänkide õudusparoodias. Mind ikka kohe tirib nagu magnetiga neid paroodiaid vaatama ,tahan näha mitut filmi olen näinud ,mille üle naljatatakse ? Kas ikka tunnen parodeeritava filmi ära ? Ega see vist enam keeruline ole ,kõik tehakse nii nürilt ja äratuntavalt. Vanasti andsid ikka Zukerite Hot Shotsid ja Airplainid hilisematelgi vaatamistel midagi uut ja varem märkamatut juurde.
Oehhh...tooge siia need Scary Movie 3 ja 4 ,eks ikka vaatan ära. Leslie Nielseni hilisemad paroodiad jäävad küll vaatamata ,see tee oleks liialt okkaline. 1/10

The Way Things Go

Der Lauf der Dinge - Peter Fischli ,David Weiss 1987

Sattusin paar nädalat tagasi nii vaimustusse jaapanlaste tehtud chain reaction klippidest ,et tegin isegi sellekohase postituse oma blogisse. Peter Fischli ja David Weissi 300 meetrit pikk kineetiline kunstiteos oli niisiis minu jaoks täielik õnnelöök. Kahjuks aga kerget sinikat jättev. Selle doomino efektil põhineva liikumise nõrkuseks on keemilised reaktsioonid ,mis toimuvad aeglaselt ja arusaamatult. Kaamera zoomib mingi podiseva möksi sisse ,kaader vahetub ,zoomitakse taas välja ,ning püütakse jätta muljet nagu toimuks kõik ikka veel reaalajas ja üles võetud ühe shootiga. Kaamera ringi ekslemine jätab paaris muus kohas tõuke edasiandmis hetke kaadrist välja ja tänu sellele selgusetuks. Lisaks keemilistele reaktsioonide ,viib peale gravitatsiooni jõu inertsi edasi ka tuli ,vesi ,jää ja erinevad lõhkeained. Kohati originaalne (oma aja kohta kindlast) ja huvitav ,samas jälle liiga aeglene tempo pani mind kergelt pettuma. Huvitav vaadata küll ,aga 30-nest minutist täiesti piisab. Jään ootama paremaid hetki kett reaktsiooni vallas. Samas jälle müts maha First Run / Icarus Films´i ees ,nad ikka jaksavad eripäraseid dok.filme välja anda. 7/10

The Intruder

Kong bu ji - Kan-Cheung Tsang 1997

Alguses tundus tüüpiline CatIII film ,juba algus minutitel kägistati noort tüdrukut kummivoolikuga ja väljas lõi sama hetkel klassikaliselt välku. Selgus aga milleks oli vaja neiu surma ja stoori hakkas vaikselt sotsiaal draama suunas tiksuma. Tavaline HK elaniku töö ja elamisluba ,ehk ID-kaart selles Hiina eritsoonis ,oli piisavalt ahvatlev ,et inimene tappa. Juttude järgi põhineb tõestisündinud lool ja ega kahtlegi selles. See Hong Kongi elamisluba on mitmes teiseski filmis oma tähtsust tõestanud ja olnud iga mandri hiinlase unistus aastakümneid. Ei julge aga pead anda ,kas verisemad asjad ka päriselt toimusid või oli see gore lembelise tsenaristi sulest välja imetud. Peale kägistamise veel pussitamine ,konksuga kaelaveeni lõhki rebimine ,käte otsast raiumine ja meeldejääv lapse elusalt matmine. Lõbus hetk on ka ,kui selgub miks oli vaja ühte ohvritest nõnda kaua elus hoida. Põnevust ja slashimist oli piisavalt ,et viitsiks filmi vaadata ,millegi erilisega kahjuks siiski ei üllatatud. Filmi lõpus olev kiri väitis mõrtsukaid hetkelgi vabaduses meie keskel viibivat. Kallis Mari - Liis Männik ,ole valvas ,sinugi ID-kaart võib anda põhjuse veretööks. 5/10

Running Wild

Ya-soo - Sung-su Kim 2006

- Cool it !
- Fuck it !

Vanarahval oli õigus öeldes ,et ega kaks kõva kivi head jahu ei jahvata ja sama selgub ka uusimat SK kassafilmi vaadates. Liiga põikpäise street-wise politseiniku ja külmalt kaalutleva süüdistaja jõudude ühendamine maffiabossi mõrvas süüdimõistmisel ,muutub just tänu meeste iseloomude tugevusele keerukaks. Ületades seaduslikkuse piiri liiguvad uurijad hämaratele õigluse aladele. 40 % action ,50 % thriller ja umbes kümnendik draamat miksituna visuaalselt kaunisse põnevikku tekitavad karvu kergitava tunde. Väga jaapanipärasena tunduv film (kohati tundusid isegi näitlejad jaapanlastena ) oli üllatav alul oma reaalsusest kaugenemisega ja hiljem kuidas seda ülepingutatud tegevust just meelega osati filmi kasuks pöörata. Tavalise actioni rada mööda liugulaskmine stiilis ,et relvad muutuvad võimsamaks ja mendid kõvemaks ,muudab just tänu sellele jõudude vahekorda kurikaelte kasuks. Filmi alul ülemängitud karakteridki ootavad vaid seda murdepunkti ,mil nende iseloomuomadused õigluse jaluleseadmisel takistuseks muutuvad. Minu jaoks muutiski filmi heaks just see hetk kui julma tõmbega tiritakse tegevus taas realistliku politsei filmi piiridesse ja edasine tegevuse/tegelaste allakäik muutub väljapääsuks tupikseisust. Laias plaanis vaadatuna polegi see film nii erinev tavalistest HEAdest thrilleritest ,aga peenelt lahti mängitud hetked jäid vähemalt mulle meelde. Kim Sung-su debüütlavastus on väga jõuline ,sel mehel tuleb tulevikus silm peal hoida. Samas oli terve 2005. aasta Koreas just uute lavastajate rohkuse ja taseme poolest Über! 9/10
- Do you like jazz ?
- No fucking way !

Le Pacte du Silence

Le Pacte du Silence - Graham Guit 2003

Millegi pärast oli mul jäänud mulje ,et tegemist on müstilise thrilleriga. Sellise katoliku kiriku tumedate saladuste ilmsikstuleku teemaga ,aga oh õudust ,see oli hoopis silmipimestavate loogika vigadega kaksikute põnevik. No teate küll ,selline ,kus üks kaksikutest teeb midagi halba ja siis aetakse nad omavahel segamini ja siis tuleb tuleb filmi lõpus välja ,et on kaksikud ja kaksikud ja kaksikud... Peaks juba nagu aitama seda tüüpi põnevikes ,aga ei ,prantslased peavad veel oma järjekordse panuse andma.(Purpurjõgedes ilmus ju ka mingi kaksikõde või vend lõpuks välja.) Vaene Gérard Depardieu ei saa ka aru kumba õde ta siis himustab ,jookseb ringi nagu peata kana ja filmi oma kohalolekuga ei päästa. Booooring !!!
Ahh ja ,üks hea kaksikute film ju on - The Parent Trap - ja ilma irooniata. Mõnus sümpaatne perekomöödia iluduse Natasha Richardsoni ja noore Lindsay Lohaniga. 3/10

Nagu kaks tilka vett.

General Idi Amin Dada: A Self Portrait

Idi Amin Dada - Barbet Schroeder 1974

Otsides netist seda vasakul asuvat cover pilti ,jäi silma mingi tüübi arvustus. Mees nimetas kindral Amini täielikuks idioodiks ja kolmandajärguliseks Hitleriks. Ei saa nõustuda sellega. Pole see endisest poksijast Amim rumalam kui teisedki Aafrika isevalitsejad alates koloniaalvõimu alt vabanemisest. Hitleriga võrdlemine oli vist küll ainult "el presidente" anti-sionistlike sõnavõttude ja "Siioni tarkade protokollide" tsiteerimise pärast ,mingeid muid ühiseid jooni ei paistnud. Mulle jättis Amin koomilise ja samas just vägagi inimliku mulje tänu sellele. Mees tahab tõsiselt asju muuta paremiuse poole ,nii oma riigis kui maailmarevolutsioonilises mastaabis. (50 000 tapetud Ugandalast ja sõda Tansaaniaga !) General Amin on täpselt selline neegerkuningas ,nagu oleme harjunud kõigist Musta Mandri seiklusjuttudest lugema ,kuldse taskukella eest müüb pool oma rahvast orjaks. Ei olegi midagi imestada ,ega kedagi idioodiks ja väikeseks Hitleriks sõimata ,sellised on nad kõik seal Aafrikas ja mitte ainult. Tänapäeva poliitikud EU-s või Ühendriikides pole põrmugi paremad ,ainult pangaarve asemel Zürichis on soe koht korporatsiooni juhatuses. Amin on üpriski originaalne veel selle kõige juures ,saadab laiali naljakaid telegramme teistele riigipeadele ,nimetas oma õukonna orkestri Suicide Jazz Band´iks ja keelas sõna president kasutamise kõige muu kohta ,mis ei ole seotud tema isikuga. Nagu all olevalt pildilt näha võite ,veel üsnagi edeva ja nartsisliku riigipeaga ,aga sellised olid nad seal KÕIK ! Ei ole veel Barbet Schroederi kommentaare vaadanud ,huvitav mida mõtles ta ,kui montaaziga mängides ,Amini naeruväärsena Euroopale esitles. Neegerkindral oli ise varmalt nõus kõike näitama ja lahtiseletama ,arvas ,et tehakse tast positiivne PR reklaamfilm ,aga tuli Michael Moore´lik kiuslik jant. 7/10

Mundris gorilla.

Fando and Lis

Fando y Lis - Alejandro Jodorowsky 1968

Igasugused omapärased-kunstilised biitnike ja hipide filmid on mind alati ettevaatlikuks teinud. Suure sürrealisti Alejandro Jodorowsky suur sürreaalsus pani aga suisa pelgama ja nii ootaski see dvd mitu nädalat teleka kõrval. Olen näinud varem ta hilisemat filmi Santa Sangre ,mis on vaadatav ka täitsa stoori võtmes ,mitte vaid omapäraste visuaalide pärast. Fando ja Lisi puhul aga üllatusin täiesti ,film mõjus tänu oma unikaalsetele (jajah just tänu nendele süreaaalsetele) imidžitele täiesti erakordsena. Kakskümmend minutit alguses kannatasin ja mõtlesin :Põlev klaver ,suudlevad mehed ,autode ja inimeste surnuaed-noooojaaahhhh!!!! Siis avastasin enda jaoks raja mida mööda edasi minna ,filmi tuleb vaadata nagu muinasjuttu ja kohe muutus kõik ääretult selgeks ja nauditavaks. Fando ja Lis kohtuvad oma esirännakul Tari nimelise linna poole igasuguseid müütilisi tegelasi nagu muinasjutus ikka. Hiiglased ,targad loomad ,nõiad ja päkapikud on aga siinses kontekstis asendatud insesti ,homoseksuaalsuse ,pedofiilia ,cross-dressingu ja nekrofiiliaga. Ei imesta enam üldse ,et film sai katoliiklikus Mehhikos suure kõmu osaliseks ja lavastajagi külvati üle tapmisähvardustega. Eks kindlasti aeg on oma töö teinud ja see mis mõjus 68-ndal aastal shokeerivamalt on oma teravust minetanud tublisti. Aga kordan veelkord ,seda kõike on tänu originaalsetele piltidele tõesti huvitav vaadata ja hetked jäävad veel kummitamagi. PÕLEV KLAVER ! PÕLEV KLAVER ! PÕLEV KLAVER ! PÕLEV KLAVER ! PÕLEV LKAVER ! PÕLEV KLAVER ! PÕLEV LLAVER ! PÕLEV KLAVER ! PÕLEV KKAVER ! PÕLEV KLAVER ! PÕLEV KLAVER ! PÕLEV KLAVER !
Nüüd kui Jadorowkyga pea-aegu ,et sõbraks saadud ,julgen järgmisena ka The Holy Mountaini plaadi masinasse toppida. Suured tänud lähevad ka Soomemaale Keijole ,kes mind aasta tagasi selle hullu rezhisööri loominguga tutvustas. 6/10

Puhas kunst !

Ryan Larkin

Ryan - Chris Landreth 2004

Minu esimene kokkupuude Ryaniga oli aasta tagasi ,kui nägin ta pilti jeffers101 avatarina ADC-s. Pool aastat tagasi näitas TV1000 Ryani trailerit ja intervjuud lavastaja-animaator Chris Landrethiga.Siis leidsin Ryani avi TPB-st ,kuid enne kui jõudsin arvutist vaadata ,näitas YLE1 seda Oscari võitnud animatsiooni pühapäevaõhtuse lühifilmina saateformaat "Uusi Kino" raames. Nüüd siis sain mitmete huvitavate lisadega DVD. Arvutigraafikaga tehtud animatsioon põhineb Chris Landrethi jutuajamisel kunagise National Film Board of Canada imelapse Ryan Larkiniga. Kunagine Canada lootustandvaim noor animaator on nüüdseks alkoholist läbi imbunud kuid üllatavalt positiivne mehike.
DVD ühe boonusena on kaasas Laurence Greeni dokfilm Alter Egos. Rohked intervjuud Ryan Larkini ja ta tuttavatega avardavad pilti sellest geeniusest. Mees kes alustas nii paljutõotavalt oma animaatorikarjääri sattus lihtsalt valel ajal seda tegema. Õues laulsid lillelapsed maailmarahust ja katsetasid narkootikumidega ,tema vaeseke pidi aga üksi stuudios joonistama. Läinudki kaua aega ,kui härra Larkingi tarbis kokaiini ,alkoholi ja tegeles homo armastusega. Naljakas on küll vaadata ,kuidas Ryan praegu kerjamisega elatist teenib ja vaeste varjupaikka minnes siidripudeli peidab ,et hommikul taas edasi rüübata. Aga nagu ütleb dokis ta kunagine ülemus Film Board of Canadast: "Ryan elab lihtsalt teistsugust elu ,mitte halvemat." Dokfilm sisaldab ka katkeid Larkini animatsioonidest,mida DVD-l eraldi ei ole.
Teiseks suureks plussiks DVD-l on Larkini animatsioonid täispikkuses. Katkeid neist sai näha Landrethi "Ryanis" ja tekitasid huvi ka rezhisööri teiste tööde vastu. Parim neist on kahtlemata inimese kõndimisest inspireeritud rõõmsates värvides ja meeldiva muusikaga En marchant (Walking). Ka varasem must-valge Syrinx on kaunis ja poeetiline ,flöödimuusika taustaks paani katsetele võrgutada nümphi. Hilisem Street Music mulle ei meeldinud. Liiga värvide ja kujundite mäng ,selline ehe lillelaste leelotamine ja hipi bullshit juba. Kõigil lühifilmidel on ka directors commentary audio track olemas. Kaunilt kujundatud menüüdega DVD sisaldab veel Chris Landrethi teisi filme ja biograafiaid. Ryan Larkin ON tegija! 8/10

Full Alert

Ko dou gai bei - Ringo Lam 1997

Vanakooli Hong Kongi põnevik ,politseinikud pättide vastu. Selles filmis on kõik nii klassikaline : kihutamised ,jälitamised ,detektiivitöö ,suhted nii mentide ,kui kriminaalide hulgas ,ning isegi filmi värvitoonid olid täiesti HK. (Nuks saab kohe aru mis värvidega tegu on.) Kõik on 100% see ,mis mulle selle maailma ühe omapärasema filmitööstuse juures meeldib. Stsenaariumiga polnud just palju pingutatud ,meenutas mitmeidki teisi filme ,aga fiiling oli võrratult nauditav.
Algul vahistatakse mõrvasüüdistusega kuri geenius ja vargapundi ajud ,tagasihoidliku olekuga noormees Mak. Selline räpase Mackey tyypi cop Pao (taaskord mõnus roll Ching Wan Lault) aga ei usu peale lõhkeaine ja rahašeifi jooniste leidmist ,et asi ainult mõrvaga piirdus. Taiwanilt pärit ülejäänud külaverelised pangaröövlid otsustavad Maki kas vanglast vabastada või tappa ,et takistada suurejoonelise raharööviplaani avalikuks tulemist. Makil aga õnnestub omal jõul vanglast põgeneda ja algab pinev võidujooks politseiga. Kas suudab jõuk enne röövi korda saata või nad tabatakse.
Autodega jälitamise kohad on ääretult huvitav vaadata,kuna lavastati audentsetel Mong Koki ja Causeway Bay tänavatel.Nagu turistile mõeldud tutvustav reis giidiga ,ainult ,et kihutava auto tagaistmel ja kuulid kõrvus vihisemas. "...On Fire" filmidega nime teinud Ringo Lam oskab põnevust tõsta ja hoida kuni lõpuminutiteni. 7/10

Hongkongi mendid.

The Tiger Blade

Seua khaap daap - Theeratorn Siriphunvaraporn 2005

Action - Selline uus Thai action ,super-human coolid mehed nikeldatud relvade ,raudkõvade rusikatega ja imelise reageerimiskiirusega. Palju kuuliballetti kuid vähe ehedat Muay Thaid. Madina koreograafia oli hasti paika pandud ,kuid laisalt lavastatud ja monteeritud. Sisaldas mõningaid originaalseid kohtigi ,nagu näiteks granaadi toppimist mehele mootoratturi kiivrisse. Mulle isiklikult meeldib ikka rohkem vaikne ja minimalistlik kõmmutamine ,nagu sümpaatses palgamõrvarifilmis Hit Man File.
Comedy - Need nõrgad komõõdia hetked ja napis riietuses kohalike kaunitaride eksponeerimine muudab filmi vist noorsoole atraktiivseks. Korraks oli siiski endal ka naljakas ,aga muidu ikka vaataks nagu mõnda Tom yum goong´i rajumat ja kuuliderohkemat varianti.Magic - Kahjuks peab ütlema ,et taas liiga vähe head thai maagiat näidatakse. On kuule peatav amulett ja tätoveering ,ning neitsi verega määrimist vajav mõõk aga oleks võinud olla rohkem. Kel huvi Siiami nõiduslike tätoveeringute vastu ,vaadaku parem head müstilist põnevikku Necromancer.
Thai retail DVD on läbinud valitsuse uue tsensuuri. Relvad ,lähedalt näidatuna ja sigaretid on muudetud udukeradeks. Loodan ,et see trend ei jätku ja ka Thaimaalt ostetud dvd-d on täpselt sama uncutitud kui mujal valmistatud. Dvd lisade hulgas oli Pattaya Paradise nimelise action filmi trailer ,tundus ahvatlev. 5/10

Heads will roll !

A Very Long Engagement

Un long dimanche de fiançailles - Jean-Pierre Jeunet 2004

Käis mul mõned päevad tagasi külas kirjanik Ungarimaalt ja tõi hunniku dvd-sid vaatamiseks. Kõige parem tundus Jean-Pierre Jeunet´i viimane film (Ungari keeles Hosszu Jegyesség) ,mille vaatamist samal õhtul ka alustasin. Väidan kindlalt ,et Jeuneti filmid lähevad aastatega järjest paremaks. Olen kahjuks näinud ainult alates Delicatessen´ist ja ta varasemaid filme ei tunne,võibolla peitub aastate tagagi mõni pärl. Ajas mees taas kokku oma lemmiknäitlejad ja teisedki prantsuse filmidest tuttavad näod ,sai hea käsikirja ja küpsetas jänkide raha peal maitsva ,ning silmarõõmuks kaunilt garneeritud koogi ,mille lõhn ajab suu vesiseks igaühel. Magustoitu aga jagub kõigile ja palju.
Tegemist on seguga love-draamast ,sõjafilmist ja detektiivipõnevikust. Audrey Tautou (kes minu silmale näeb välja liiga vana,et mängida 20 aastast neiut) asub otsima oma armastatut ,kes jäi kadunuks Somme sõjaväljal ,kaevikute vahelisel tühermaal. Selline puzzle tükkide kokkusobitamise stiilis uurimustöö ,üks vihje siit ,teine niidiots sealt ,hakkab lõpuks looma üldpilti ta peigmehe ja tolle viie kaaslase saatusest. Lahingu ja kaeviku stseenid on võimsad ja realistlikud. Nojah,võib olla kildkranaati ehk sidrunit,polnud 1916 aastal veel leiutatud ja tankidki siis rindel ei sõitnud aga see ei riku kuidagi üldpilti. Huvitavad olid teistegi sõdurite saatused,eriti Korsiklase armastatu kättemaksu liin. Peaks endalegi ,või Katile kingiks ,selle läbi kollase filtri ülesvõetud filmi ostma. Seekord läheks raha küll asja ette.
Filmi keskpaigas subtiitreid vahetades ,jäi kogemata peale ingliskeelne directors commentari ,võttis oma minuti jaqu aega enne kui Katiga taipasime ,et tekst ja tegevus kokku ei sobi. Sellised tuhajuhanid mõlemad. 8/10

Mudased kaevikud.

The Jacket

The Jacket - John Maybury 2005

Ops rääkis,et sellest filmist oli valmimisjärgus palju juttu,kui aga linale tuli,saabus vaikus. No muidugi,kõik ootasid,et hani muneb kuldmuna,lasi aga tavalise sitajunni ja see ,ei huvitanud enam kedagi. Meenutab liiga selgelt teisi samasisulisi filme nagu Butterfly Effect ja Frequency. Selline ajas rändamise kaudu tuleviku/mineviku muutmine tundub popp teema olevat ja Hollywood vähemalt proovib sellest veel viimastki piiska välja pigistada.Ka hakkab juba üleviskama muusikavideolik kiire ja hüplik montaaz.
Sisust niipalju,et mr.Suurnina Adrien Brody satub sõjaväehospitalist tulles highway patrolmani mõrvas lavastatud peasüüdlaseks. Täiesti loogikavabalt jätab kohus ta süütuse uurimata ja saadab jorsi hullerisse. Kuri Kris Kristofferson, vaimuhaigla direktorina, ei saa muidugi käest lasta võimalust uue katsejänese peal oma ravimeetodeid praktiseerida. Vaene Adrien topitakse hullusärgis surnukambrisse ja siis...hopsti! ,mees on 10 aastat hiljem tulevikus,kus asub uurima oma hullumaja saatust ja mõrva süüdistusi. Sisaldab veel kerget pedofiilia hõngulist hetke,kui ta otsib ülesse väikese tüdruku ja kallistab teda ,teades juba siis ,et tulevikus saavad neist sekspartnerid. Ja siis veel see roosamanna-ilane lõpp...fui !!! 2/10

Ärge segage magajat !

Picture Of A Nymph

Hua zhong xian - Ma Wu 1988

Another Chinese Ghost Story - nii reklaamiti seda filmi ja alguses tundus olevatki. Võitlus esimese vanahärrast deemoniga oli võrratult hästi tehtud. Mõnus koreograafia ,ründavate juuste maagia ja slapstick koomika. Edasi muutus asi aga tüütuks jauramiseks ,ning kummitustega madistaminegi üsna igavaks. Olen suur Hong Kongi maagiliste kummitus ja vampiiri filmide austaja ,aga seekord raiskasin küll poolteist tundi asjata.
Sisugi on üpris tavaline : Õpetatud noormees ,teda veetlev naiskummitus ,kummitust oma käpa all hoidev võimsam deemon oma käsilastega ja toa preester/sõdalane. Seekord on küll tegelasena lisatud ohmu olekuga preestri õpilane,kuid midagi paremaks küll ei muutunud. Vähe actionit ja kahjuks veel vähem seda salapärast taoistlikku nõiakunsti ja kirjutatud sõna jõul põhinevat maagiat.
Kuigi naispeaosatäitja (võrratu Joey Wong ) ,mõned kõrvalosatäitjad ja pool kaameratagusest meeskonnast sama mis originaal Hiina Kummitusloos ,jääb tulemus siiski kesiseks. 4/10

Pesev ja laulev munk - mõnus !

Fulltime Killer

Chuen jik sat sau - Johnny To , Ka-Fai Wai 2001

Kuna kaasrezhisööriks oli märgitud Ka-Fai Wai ,ajame kõik tema süüks. No olgem ausad,Johnny To,sellise keskpärasusega ei tegele. Mitte mingisugust Johnny-boyle omast originaalsust tsenaariumi osas,oleks justkui mõne vana John Woo kasutamata jäänud käsikirja järgi lavastama kukkunud. Minu jaoks jääb ikka suurte relvade ,coolide killerite ja bullet balletist väheks. Arvata võin ,et olen paari viimnase aasta jooksul valminud HK thrillerite poolt ära rikutud. Heroic bloodshedi ajad actionis on möödas ja karm realism trügib täiega peale.
Kaks killerit,üks cool ,kuna on tasane jaapanlane ja teine on cool ,kuna on lärmakas hiinlane. Nende vahel pendeldab mingi chick ,kes armastab veriste kätega mehi ja mingi hetk tahab isegi püssi paugutada. Kolmiku sabas jõlgub ületöötanud Interpoli agent ,alkoholisti tulevik näkku kirjutatud. Ja siis proovivad seal kõik mõõtu võtta,kes ikka kõvem kutt on. Hiinlane (Andy Lau ebameeldivaim roll ,aga õnneks ta ju ainult näitleb)on suisa nii kõva vend ,et epilepsia hoo ajal,endal suu vahtu täis, isegi pilti tasku ei viska. Minu jaoks oli igal juhul täiega ülestiliseeritud ja liiga pingutatud. Nuksil oli teistsugune arvamus.
Filmist oli niipalju kasu ,et sain vähemalt teada ,mis asi on McDonalds Happy Meal Snoopy. Nüüd pean veel need ka kõik endale koguma ,aga eks seal pokemonide riiulil veel ruumi on. He he !!! 4/10

Andy Lau - liiga cool, et olla lahe.

Lost In Time

Mong bat liu - Tung-Shing Yee 2003

Paar nädalat enne pulmi,kaotab noor naine (imekaunis Cecilia Cheung) oma bussijuhist tulevase abikaasa liiklusõnnetuses. Muserdatud naisele jääb kasvatada kasupoeg, laps mehe endisest abielus. Lastes ära parandada mehe bussi,otsustab südikas kangelanna ise sellega sõites raha teenima hakata. See ei kujune aga hoopiski mitte nii lihtsaks,kui algul paistis ja peagi ei suuda ta isegi kasupoja lasteaia arveid tasuda,ega koju süüagi osta. Läbi suurte raskuste ja töökaaslase (Wai-Man Chan) toel hakkavad asjad vaikselt paremuse poole liikuma.
Suur tänu taas Jonathan Rossile hea soovituse eest,ega muidu poleks seda HK pärlit merest välja tõmmanud. Tegemist on kurva ,kauni ja emotsionaalse draamaga,mis peaks olema lääne filmidega harjunud inimeselegi kergelt seeditav. Mina isiklikult peangi ainukeseks miinuseks liigset lääne romantic/drama shablooni järgimist. Kuigi filmi sees näitab kõiki aasia kinole omaseid tundemänge, veetakse lõpuks otsad kokku üllatustevabalt. Liiga megrayanlikult läägeks asi ei kisu ,sest näitlejad on selleks liiga sümpaatsed ja hea soe tunne jääb peale filmi vaatamist kauaks hinge. Või mida ma siin ikka virisen,tegemist on pigem masendava varjundiga ,kuid romantilise filmiga, mitte sügava suhtedraamaga. 8/10

Cecilia Cheung.

Tony Leung - Chiu Wai

Tony Leung Chiu Wai - 27 Juuni 1962

Hetkel mõtlen,et tegemist on aasia kõige coolima meesnäitlejaga. Täiesti aus olles, avastasin hr. Leungi alles paar kuud tagasi ,vaadates thrillerit The Longest Nite . Teadsin teda juba mitmete filmide kaudu ,aga polnud kunagi eriti märganud. Tundub kogu aeg selliste tagasihoidlike vennikeste kehastaja olevat ja sellepärast teda Longest Nite´is ekstra tähele paningi.Ise pisike kutt ,aga nii vintske ja halastamatu oma rollis. Samasugune on ta ka Infernal Affairsis ja Zhang Yimou kahes martial arts linaloos. Teinud mitmeid filme koos Wong Kar Wai´ga ,Maggie Cheung´i ja Andy Lauga. Tegeleb laulmisega ja on ka täiesti vapustav koomik.Ma pean kõik filmid temaga ,alates aastast 1995, endale hankima ja läbi vaatama.See on võetud järgmise viisaastaku plaani,nii,et andke teada kui midagi pakkuda on.

"Has been called the Asian Clark Gable" -IMDb. Ei vaidle vastu ...

An Angel At My Table

An Angel At My Table - Jane Campion 1990

Põhineb Janet Frame autobiograafilistel raamatutel To the Is-Land, An Angel at My Table ja The Envoy from Mirror City. Ise neid raamatuid lugenud ei ole ja ega vist viitsikski. Filmist olin see eest näinud täispikka versiooni,ehk 3 osalist mini seriaali.Kino versioon tunduski kuidagi kahvatumana,nii tegelaskujude kui stoori enda arengu koha pealt.Pidevalt jälitas mind tunne,et midagi on puudu,midagi on jäetud välja ütlemata ja lahti seletamata.Kuigi TV versiooni vaatamisest on möödas oma kümme aastat ja kõike täpselt ei mäleta,on mul ometi meeles pidev optimismile kannustav tunne.Kõik läheb ,hoolimata väikesest tagasilöögist (hullumaja trett),kogu aeg paremaks.Nii mõnus ju vaadata filmi kus kus peategelasel hakkab järjest rohkem vedama,kus inetust pardipojast sirgub kaunis luik. Kas tõesti kino variandist lõigati happy momenti vähemaks,et vaataja tunnetaks paremini vaese tüdruku murede sügavust ? Kahju hakkab muidugi vaesekesest,paljude kannatuste premeerimine õnnega aga jääb kahjuks ära. Minu jaoks lõppes kuidagi liig ootamatult,ootasin naiivselt mingit laadi printsi valgel hobusel. Ikkagi on tunne,et mini seriaal lõppes teisiti,rõõmsamates toonides.Katile igal juhul väga meeldis ja eks ta pigem ikka üks naistekas ole.
Kangelannat mängib lapsena Karen Fergusson ja täisealisena Kerry Fox,mõlema tugevad osatäitmised punapeadena igati kiitust väärivad. Unustada ei tohiks ka paljukiidetud ja lopsakat Uus-Meremaa loodust. Rohelisem ei saa maailmas enam kusagil olla. 9/10